Maandusin üle pika aja siis K-J'l. Esimene õhtu passisime niisama tühja B ja Mrli ja Mrkiga. Kaks olulist detaili olid puudu - alko ja raha. Mis siin kolkas muud ikka teha. No vaatasime niisama ringi, muljetasime mis on toimunud ja mis võiks toimuma hakata. Jõudsime siis järeldusele, et see olukord ei saa järgmine päev korduda ja kuskilt need kaks olulist detaili sebida. No mis seal ikka. Läksime lahku, kõik oma koju edasise üle mõtlema. Peale seda, kui ma lõpuks alla andsin ja üles ärkasin, sest ilmselgelt magamine oli võimatu. Kõigepealt mindi lasteaeda, ärgati kell 6 ja hakkati mööda korterit polkat tantsima ja kilkama. No tere hommikust! Kui olin peaaegu saanud magama jääda ärkas keskmine üles. No tema telefoni helin on juba hallo noh. Pole ime, et surnud üles ei ärganud selle peale. Lõpuks ärkas isa üles. Tema oli nagu vaikne ja normaalne. See üks kord elus, hea seegi. Siis jäin magama, aga ei, seda luksust kauaks polnud. Mingi debiilik hakkas muru niitma akna all. No kallis inimene, lase maha ennast! Ärkasin siis enda kiuste üles ja hakkasin tühja passima. Täisvaikus. Siin kolkas ei liigu keegi ringi ka ju. Aga no sain raha ja välja minek. Ma seda korda nii väga ei kartnud, sest noh, mis see üks suur siider mulle ikka teeb? Wrong again. Siin kohas tundub, et kui vaja võib piim ka pähe hakkata. Nagu juba kombeks saanud siis me lõpuks selle siirdiga loomulikult ei lõpetanud. Saime siis B kokku, Trm oli ka kaasas. Võtsid kahepeale viski, as usual. Me Mrliga võitsime mõlemad omale suure siidri. Poisid läksid autot ära viima ja leppisime kokku, et koondume jõe ääres. Siis hakkasin natukene kartma, see koht on veel rohkem neetud, kui kogu see kolgas kokku! Aga no mõeldud, tehtud. Jorsid jõudsid ka lõpuks kohale, läksime oma vanale spotile. Kohe hakkasid naljad tulema, et kas me siis ikka ujuma ka läheme. Ei, mitte veel. Vara selleks. Istusime seal oma kilekottide ja ajalehtede peal, hävitasime alkot ja rääkisime niisama. Lihtsalt jõime ja rääkisime juttu nagu korralikel parmudel kombeks. Pool 22 tuli mõte, et raisk, puudu jääb vist ikka sellest ühest siidrist. Mrk oli ka autoga, pidi enivei poodi minema, andsin oma viimase marsaraha, Mrli mingi enda oma ja sinna see läks. Mrk võttis endale viina ja meile siidri. B ei suutnud loomulikult olla oma maasikateemata. Küsis kas me äkki võiks seda korrata. Ei no iga kell! Nii hea oli. Kui kõigil meeleolu juba õige mõtlesime, et läheks trippima. Ega siin pole kuhugi väga trippida, aga võtsime asjalikult suuna kose poole. Teie põhikoht. Sinna jõudmine võttis aega umbes 45min, mis sest et seda tegelt kõnnitakse 10min. Teepeal oli vaja koguaeg Mrlilie helitsada, sest tema kujutluses oli ta kõik koguaeg kadunud, no telefon antud juhul. Kõigil olid suitsud otsas, läksime Falcki käest küsima. Sõber ju. Loomulikult oli vaja üle 3m teha paus ja LV siidriga juua. Lõpuks jõudsime oma eesmärgiks seatud kohani ja seal jõudsime järeldusele, et kurat kõigil on suitsud ostas ju. Mis seal ikka. Mrk rooli (kes sai just mendiga kõik lood korda, load kätte ja trahvidega asjad korda), ta polnud nagu purjus aga noh ikka kui teda keegi oleks puhuma pannud, ega see poleks head teinud. Kui VJ jõudsime läksid poisid poodi, Mrkil oli krediitkaart. Ostis mulle eraldi minu paki. Õige ka veel! Genius nagu! Tegelt võib Mrk isegi täitsa lahe olla. Haha. Teiselt putkast ostsid burksi, ka krediitkaardi eest, eriti HAHAHA nagu! Sebisid meile veel ühe purgi ka. Mriliga rääkisime niisama, see oli päris naljakas. Hahaha. Mrili rääkis Mrki ära, et kas ta võib parklas tagurdada. Minu oleks ta igaljuhul peaaegu alla ajanud, see oli väga naljakas. Hahahah. Jõudsime tagasi K-J'le, passisime niisama natukene aega ja siis jõudsime arusaamale, et aitab küll noored, koju minna vaja. Kõik on juba liiga keerlev ja segane. Me leidsime Mrli ja B'ga sarnased jooned, teeme klubi neli kuud kuival. B, õige sõber nagu ta on eksole, pakkus, et ta võib meid hädast välja aidata. Õige sõber noh. Patsutasin talle nalja pärast niisama õrna piirkonda, temal tuli error. Hahaha. See oli päris naljakas. Nimetasime selle oleku ümber: tere suvi meie moodi. Per**e, siia peab tagasi tulema ja kiirelt. See grupp tõmbab iga nv vist Saaremaale, siis oleks fine piffidega siia tulla. See on ikka ainuõige joomise koht, haha.
Hommikul oleks võinud natukene parem olla pole midagi öelda. Praegu tulid mamma ja Ktyn sisse. No on ikka maailma lehm loodud!
28. mai 2009
tere suvi meie moodi.
Posted by J at 13:04 0 comments
25. mai 2009
läbi!! või mitte.
Täna oli bioloooooogiline päev. Ma ei taha midagi arvata, aga peale sellist bioloooogilist nädalavahetust võiks enesetunne ikka parem olla. Tulin peale seda koju ja panin tühja. Õhtul käisime G'ga kossu vaatamas. Sellised VIPd, kolmadas reas. Nägime kõike. Kõike lähedal. Ka seda mida poleks tahtnud näga. Õigemini seda, mis peaaegu tegi meid pimedaks. Tantsutüdrukutest ei saa ikka üle ega ümber. Nende näitsikute jalad tervitavad küll üksteist päeva lõpus sõnadaega: pole nagu ammu näinud. Me G'ga mõnda aega ikka kiimlesime ka nagu korralikudele tüdrkutule korvpallil kombeks. Tsindsu on ikka nagu love love love. Mul on missioon ka. Ma tahan nende soojenduspluusi endale. Noh pohhui kelle oma. Kellegi suure loomulikult. Aga see on nii tsill lihtsalt. Head magamise pluus. Tekitab vb mõne intriigi (G teab, millest jutt). Peale mängu passisime niisama mere ääres (peaaegu). Tegime romantikat. Tegime pattu ka. Käisime Hessis. Roojased loomad. Homme hakkan ka praadima ennast. Aitab küll. Ma ei viitsi väga kaua enam oma helesinist nahka imetleda. Kõigel on piir. Nädalavahetusel saarde nimek (nagu kuusemutil kombeks öelda). Can't wait!! Aa. Väike-J tõstis mind täna hallis ülesse. Mida vi**u nagu?! Ma olen vaaaal! See pihv on võimas! Lihtsalt võimas! Hea uudis on see, et varsti on uus mäng. G you have to come! Tean, et geograafia eksam, aga mõtle! Tsindsu!! Ja mõtle, kui palju targemaks sa korvpalli kohapealt saad. Sa oled juba märgatava arengu läbinud. LOVE!
NB! Kui ma veel mõni öö (või päeval) unes midagi ajuvaba näen siis ma lähen ravile. See pole normaalne lihtsalt.
Posted by J at 22:50 0 comments
24. mai 2009
täpselt nii ongi?
Ma teen selle puhul erdaldi sissekanda. Ühe testi tulemuse panin juba eelmise postituse lõppu, aga paistab et häid tulemusi jääbki tulema. Järgmisena tegin testi "Kui romantiline sa oled?". Nagu ma ise ei teaks, aga vastus on järgmine. Tehke ise omad järelduses, kes mind teab:
Oled praktilise meelega, kompromissitu ja realistlik, kes näeb maailma nii, nagu see on. Sinu südames pole ruumi unistustele ega fantaasiatele. Oled rohkem asjadele kui inimestele orienteeritud tüüp ja sind tuntakse kui inimest, kellelt ei tasu romantikat oodata. Sa soovid olla paindlik oma realistlikes tunnetes, aga ka romantika võib olla lahe!
Millist meest on mul vaja:
On täiesti ilmne, et sind võluvad machomehed. Mis siis ikka, võta vastu õnnitlused. Need on väga tugevad mehed - nii vaimult kui kehalt. Tahtejõulised ja otsustusvõimelised. Neid on raske enda poole võita, kas või juba sellepärast, et kõigepealt peab läbi murdma tema austajannade tihedast rivist. Seejärel tuleb mehes huvi tekitada oma ainulaadsuse, mõistuse ja … kannatlikkusega. Viimane omadus kulub sulle eriti marjaks ära. Üks on aga selge – sellise mehega juba igav ei hakka ning ka kõige nukrama sügispäeva suudab ta muuta kirgliku armastuse peoks.
Kas sa oled emotsionaalne?:
Sa ei armasta oma tundeid demonstreerida. Ometi lähed vahetevahel mingi tühise pisiasja pärast endast välja. Teised ei oska siis muud kui käsi laiutada.
Eat shit! Ürgema või peoloom:
Palju õnne! Oled tõeline ürgema. Sa elad laste nimel ja laste heaks. Sa pead laste sünnitamist kõige tähtsamaks siin elus, ühtegi muud asja sellega võrrelda ei saa. Heameelega tahaksid, et ka kõik teised oleksid sama pühendunud kui sina, mitte nii egoistlikud ja karjäärihimulised.
Kas ma olen lõbus inimene? Tunnetad hästi olukordi, kus naer on kohane ja kus mitte. Seepärast kasutad nalja diplomaatilistel eesmärkidel – tead, millal kohase naljaga publikut enda kasuks häälestada või leevendada pingelist hetke. Aga lähedaste ringis unustad kõik reeglid ja võid ennast ribadeks naerda.
Posted by J at 00:41 0 comments
elu imeb igast voldist kuidas jaksab.
Ei no ei mäletagi, et mul oleks kunagi nii no liferi tunne olnud. Ja mina veel mõltesin, et eile oli hull. My ass noh! Hommikul alutasdin, üllatus üllatus, bioloogiaga. Nüüd aitab ka. Homme veel selgitan endale mõnasid ebaselgeid kohtasid, aga muidu ok. No läbi ikka ei kuku ju. Parim näida sellest, milline lõuner ma olen on see, et ma koristasin oma toa ära. No mingil hetkel ma peatasin selle tegevuse, aga no tõesõna see oli porno. Pesin pesu ka. Oh seda rõõmu, et nüüd saab puhtaid riideid kanda. Laias laastsus polegi midagi teinud. See on ikka massiivne kui palju ma söön. Endal hakkab ka rõve, kui selle peale mõtlen. Teatavasti on nädalavahetusteti ju telekast alati kõik kõige põnevamad asjad. Not. Vaatasin mingi lost love stort ära. Ma vihkan selliseid filme. Seekord jäid küll kõik vett eritavad näärmed kasutamata, aga no kevad tuli kohe. Aga see selleks. Elu imeb noh. Vahepeal proovisin oma kallite sõbrannadega ühendust saada. Õed on ju Pjarnjus Eq sünnal, nii et nendest suuremat abi polnud. Kui helistasin G'le oli see pooleldi juba potil oma asjatoimetustega. No jumal tänatud, et mul puhtaid nugasid pole. Selline dibla ma ka pole, et mingit võise noaga enda kallale läheks. Mingisugune enseväärikus on mul veel säinud. Aga see väärikus ei lase jumala eest seda nuga puhtaks pesta. Ei no kõige toredam on see, et ma kirjutan siis seda emo (oi sõnum tuli!) teksti, endal suu kõrvni. See võib olla ka tingitud sellest, et vaatasin just "Step Up 2". No pühade kirju muna millline meeeees! Õnneks see DigiTV laenutus kestab 24h. Kui mul lähiajal veel und ei tule, siis saan seda veel vaadata ja natukene kiimelda. Muide sõnumi saatis Kelly: nad on KA, tema ja sõude-sugulane. Oioi. Natukene põnevust vähemalt minu emo ellu. Mul oli täna selle aasta üks uus sündmus ka vähemalt: ma nägin tigu!! Käisin koeraga ja see olevus roomas mööda maad (ei J, lendas teavas!). Ma oleks ta äärepealt mõrvanud, aga sain oma võimsa jala viimasel hetkel kõrvale suunatud. Ma arvan, et kohalike tigude kollase ajalehe kaanel oleks homme suur pealkiri koos piltidega: KALDALE EKSINUD SINIVAAL MÕRVAS TUIMA POHHUISMIGA VÄRSKELT MAAILMA AVASTAMA TULNUD TEOPOJA!
Aa. Rõõmusõnum mu kolmele põhilisele lugejale (ja arvatavasti ka ainsale): ma lürbin õltsi siin! M A S E N D A V !!!!
Ei no tänan väga, see aitas nüüd küll kaasa eksole. Haha. Mase haha. Sul on täitumatu unistus – tugev, tark, edukas, ilus ja sotsiaalselt aktiivne mees. Sul on vaja tunda vaimustust partnerist, tunnetada tema üleolekut, näha tema väärtusi ning olla uhke tema üle. Voodis peab sinu ideaal käituma enesekindlalt, olema järjekindel ja meisterlik.
Posted by J at 00:09 0 comments
23. mai 2009
mõtlesin...
...et kirjutaks siia. Midagi targemat pole teha ju. Tegelt olen ma üldse palju mõelnud täna. Mõelnud nagu täismahuajutöös bioloogiat. Tegelt mulle ikka meeldib see jamps. Ei oska küll midagi oodata sellest eksamist, aga eks näis mis endaga kaasa toob. Vaatan siin oma toas ringi ja mõtlen (jälle!), et peaks homme natukene koristama. See on ikka paras porno siin. Samas, kui inimene, kes muidu pole korraarmastaja (ehk mina) hakkab koristama, siis see pidi tähendama lähiajalist suitsiidi. Mu ema oli täna kümnenda klassi ees ka rääkinud (teema oli siis suitsiid), et tema tütar hakkas ka ükspäev lambist koristama. Vaeseke oli hakanud kohe muret tundma. Loomulikult kogu klass oli sellepeale saanud hea lõhutäie naerda. Tore teada, et ma olen isegi sisi tola, kui ma ise ruumis ei viibi. Võimas!
Peale mitut tundi bioloogiat hakkasin oma lemmiktegevust harrastama. Telekas! Ma natukene kardan seda vaadata. "Kodus ja Võõrsil" on alati väga kurb saade olnud, eksole. Ja siis mõni muu mõttetu film ka. Raske on see emo elu ikka, pole midagi öelda. Võiks ju öelda, et ma olen rase, aga you wish! No tegelt i wish. Nüüdsest hakkan ainult kandma oma seelikut nimega otsin-meest-lapse-saamise-eesmärgil. Millalgi peab ju näkkama. No kui ma juba nii usin olen (ja totaalne no lifer) kirjutan siis ilmast ka. Teatavasti, kui muust ei saa juttu teha, siis see small-talk aitab alati hädast välja. Hommikust peale on sadanud/tibanud. Mulle meeldib see ilm. Selline täielik suve tunne - soe aga samas selline...mõnnamõnna. (Muide praegu käib Kutsuga Cobra 11, see võib ka veel väga nukraks minna.) Enne vaatasin Dieedidoktoreid. Sain homseks (tegelikult tänaseks) päevaks paar head ideed. Ehk näis kas need on veel hommikul ka nii head.
Eile käisin koripallol. Otsisin silmaga ilu, publiku hulgast. Leidsin lõpus ühe oma üle-eelmise mängu armastuse üles. Ta oli vist pihviga. No who cares. Pole enne takistuseks tulnud. No seda ilu polnud, keda vaja oleks olnud. Samas ka hea. Mul on vaja veel kaks päeva bioloogiale pühenduda, mitte nii väga mu sees ja peas toimuvale..khm..keemiale. Mu istumiskoht oli ka pöör. Mu ees istus kohe kindlasti üks kõige ebaseksikam mees. Eriti ebaseksikaks tegi ta see And1 pasun, mida ta puhus. Mitmeid kordi leidsin ennast mõttelt, kuidas ma mingi osava võttega sellest pasunast (ja mehest koos tema sõpradega) vabanen. Per**se, et ma tähele ei pannud seda kaksikute tehnikat, kuidas kahe näpuga inimene tappa. No vähemalt koomasse viia. Sellest oleks ka abi olnud. Mäng ise oli nagu oli. Lemmik sai pähe, aga seis on 2:1 ja mängitakse ju nelja võiduni, niiet neil on aega veel see üritus kinni panna. Kohtunikud...süüdake ennast. Päriselt. Aa. Mu lemmikud oli mustas seekord ja neil oli kolm SEB logo riietel. Üks naba juures ja kaks mõlema reie (haige sõna) peal. Moodustas nagu Bermuda kolmnurga. No mõne mängija puhul on küll, et mis selle kolmnurga keskel asetseva osaga kokku puutuvad, kaovad jäägitult. Ma kaoks. Ma kaotaks om mõistuse ja .. ma ei tea mis veel. Muidugi ei saa seegi kord mainimata jätta tantsutüdrukuid. Kui sul on uni ja ERGUTUStüdrkud (kes endiselt ei oska õigel ajal areenilt lahkuda) on platsi vallutanud, siis jääd kindlalt magama. Neist saaksid head põrandapuhastajad ka. Kasvatavad kerge põõsa alla ja nühivad samamoodi oma genitaalidega mööda maad. Põrand saab kenast puhtsaks ja vedamise korral ka niisutatud.
Tegelt on juba ju jumala pikk jutt. Aga no mul pidurid ei tööta. Päris lõuner on olla ikka. Õed on maal, G on maal. U joob. Mq tuli ka enne rääkima, et mis ma täna teen. Või noh teised ka. Vaeseke ei julgenud lihtsalt küsida, mis K teeb. Tahad ma anna ta MSNi? Vabalt! Ema pole ka kodust. Üritab ennast harida kuskil. Uskumatu loom. Ei no ikka vaatasin oma tuba veel korra. See on tase! Homme natukene ikka koristan. Suht perverssne juba see olukord riigis. Heites pilgu oma voodi ette tekib küsimus: kui palju kommi ja shokolaadi suudab üks vaal süüa. Vastus: PALJU!
AAAA. Kuidas ma suutsin unustada. Täna öösel nägin unes, et mul oli laps, aga ma olin narkodiiler. Politsei tuli mu kodu läbi otsima ja käskisin oma lapsel kogu kama sisse tõmmata, et ma vahele ei jääks. Laps suri. Üllatus missugune! Minust saab kunagi kindlasti hea ema ja eeskujulik kodanik. Peaks vist selle teatud nimega seeliku mõneks ajaks ikkagi kapi põhja kaotama. Nagu ikka asjad siin mu toas (aka mustas augus) kaovad.
Posted by J at 00:30 0 comments
21. mai 2009
mis toimuuuuuub?
Väärakate unenägude MM jätkub. Täna öine ületas kõik normaalsuse piirid. Jcki ikka unes ei näeks, haha. Aga täna käisin koolis. Bioloogis konsultatsioonis. See tekitab suht masenduse, kui palju õppima peab tegelt. Kuid ma proovin endiselt endale omase külma närvi säilitada. Peale seda pea ees õdede juurde, kus E palavikutas. Värvisin oma plastikud lillaks ja kodu poole jälle. Õhtul lähen närvirakke kaotama, sest kolmas finaalmäng on. Sellest ei olene küll midagi otsustavat, kui mehkad oskad selle ikkagi põnevaks teha. G pidi minuga tulema, aga ta läheb hoopis roosade jalgpalli vaatama.
Tänase päeva tippsündmus (praeguse seisuga) on FB külastamine. Maadre helistas ja käskis mul üle mehenimelise üles leida, et ta ID-kaart on meie koolis. No googeldasin teda ja see sundis mul üle 100a FB logima. Avastasin, et mul oli mingi kiri. Üks näitsik oli minu kadunud ID-kaardi üles leidnud. Nii vahva! Ta oli selle kirja küll 28 aprill saatnud, aga loodan, et see on tal endiselt alles. Parem oleks tähendab. Ema endiselt ei tea. Kui teada saaks tähendaks see vabasurma minekut.
Posted by J at 15:24 0 comments
20. mai 2009
munadepühad on ju möödas.
Täna öösel nägin ma kindlast kõige ulmelisemat und ever. Ma ei tea kuidas või millest see alguse sai, aga üks hetk olin ma oma aias. Seal oli part. Tavaline selline mustrilne part, mitte see sinikael. Käisin korra toas, siis tulin tagasi ja terve aed oli mune täis. Alguses oli üks, aga ma ei tea mida see part tegi, aga mõne aja möödudes oli neid massides. Otsisin oma vanaema, et teda toimuvast informeerida, aga juba ta oli kuskil ja värvis neid mune värviliste markeritega. Kui ma küsisin miks, vastas ta targa näoga: sa astud ju neile peale muidu. Ma tean, et ma tegin oma parima, aga mõned munad ma siiski purustasin. Munapurustaja. Mitmetimõistetav sõna... Aga siis on mingi tühimik (ma hommikul mäletasin veel, aga nüüd mitte). Mingi hetk olin mingi rahvaga kuskil majal ja tuli kuri nõid. Me hakkasime põgenema ja siis kukkus maja kokku (see oli selline postide peal olev maja), aga maas olevad vaibad moodustasid meile minig...kuudi (?). See kuut tõusis lendu ja hakkas sõitma selle kurja nõia eest. Ma nõida küll kordagi ei näinud, aga ma teadsin, et ta jälitas meid. Üks hetk olime me kuskil soojal maal ja ma juhtisin vaiba vastu posti, sest ma ei teanud ühtegi muud moodust, kuidas see leiutis seisma saada. Nii minulik. Jooksime kogu kambaga rannas olevasse metroojaama, aga see oli üldse mingi baar. Ja ma teadsin kõiki teenindajaid kellega ma hispaania keeles rääkisin. Mu vanaema oli seal, endal korvis markerivärvides munad. Nõid tagasi ei tulnud, aga ma jõin viskit. Mida iganes.
Aga see unenägu pole absoluuuutselt mitte tänase päeva tippsündmus. Käisin koos emaga siis Noortekodus. Kohal olid täiskasvanud (ja kaksikud, mõni üksik veel), kellega me siis arutasime, et kuidas saada neid noori. Ühesõnaga infotund. Kohe alguses tabasin ma oma kullipilguga midagi ebamaiselt kaunist. Istusime maha ja tema seal minu peaaegu kõrval. Ega no ma jumala eest ei kuulud mis ta nimi oli tegelt, sest ta oli nagu..ma ei tea kes/mis. Po**ui see nimi, aga no see oli lihtsalt ma julgeks väita, et ebanormaalne! Istus seal vaikselt ja kui ta mulle otsa vaatas olu tunne, et kohe kohe kaotab siit seltskonnast küll keegi teadvuse (salaja lootsin, et see juhutb ja ainult tema oskab kunstlikku hingamist teha, haha). Mäletan vaid seda olulist osa: ma ei tea veel, mis mul nendel kuupäevadel kavas on, aga ma proovin jah tulla. Jutt käis siis laagrit. Ei no kui tema peaks kogu oma iluga sinna sõudma (nimelt on tegemist mingi sõudjaga, s.t figuuri võime aimata / tundub, et ma kuulsin rohkem kui ma arvasin, alateadvus säilitas info). Mainimata ei saa jätta ka seda, et ta tunneb K.P, kes kogu oma ilus jookseb see suvi kodumaale ringi peale ja tuleb laagrisse meiega seda jagama. Kui need kaks peaks koos tulema, siis parem oleks, et nad oskavad kunstlikku hingamist, sest mina kaotan küll teadvuse. Loomulikult loodan enne põgeneda, kui nad sinna tulevad, sest..valus vaadata. Kõrvetav. Kaotan oma viimse silmanägemise.
Muide. Nimeta mees (nimetame ümber Kaunis Olevus nr 2374535) on meie kohalik versioon noorest M. McConaugheyst. Baaaah.
Posted by J at 19:08 0 comments
19. mai 2009
jalajäljed ehk kuidas ma trennis käin.
Reede olin G juures. Tegime rattamatka Tabasalu pangale. Seal oli kopsude täis tõmbamise hetk. Haha. Tegelt oli jube hea. Eelmine nädal olingi nii tulbi, et tegin kolm päev väga karmi trenni. Neljapäeval käisime K'ga koos. No see oli suur nalja tegemine. Reedel ratastega. No need polnud trennid aga liigutada sai ikka. See nädal jätan homse (loe: kolmapäeva) vahele. Laupäeval oli U juures baila. Ütleme nii, et tüüpiline/tavaline. Nagu ikka. Ainult et juuruvisioon oli ja pasteedisõda. Tore, et hommikuti juba nii vara valgeks läheb.
See nädal lubasin õppima hakata. H*i. Esmaspäeval tegin natukene. No mida teha kui ma pole vastaval lainel. Aga fakt on see, et õppima peab. Homme, enne kui noortekodusse lähen promoma, õpin. Muud üle ei jää. Neljapäeval pean hommikul minema kooli konsi ja trenni. Ja õhtul on finaalmäng ka. Tere, minu elu imeb. Kuidas sinu omaga on?
Mis puudutab selle sissekande pealkirja, siis ma käin trennis mööda väga salajasi teid. Seal on liivane. Ja alati kui ma tagasi tulen meeldib mulle vaadata neid jalajälgi. Igakord hakkavad silma ühed erilised. Selliseid dinosauruse omad. Need on minu omad.
Täna minu kodutänaval haaras mu pilku pirn jalgratta seljas. Selgus, et see oli mu klassiõde K.S. Villane noh! Küsis kus üks tänav on. Pidi kuskil Nõmme jaama juures olema. Soovisin talle edu edaspidisel eksirännakul ja ültesin et ta on oma sihtpunktist kaugel. Na**ui sa Google Mapist pole kuulnud või?
Posted by J at 21:17 0 comments
12. mai 2009
võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju.
Hommik algas bioloogina. Homme hommikul bioloogia kons, pole väga kütkestav idee. Peale seda thrennuskhaaa. Pigem kütkestav. Täna polnud ma koju jõudnudki kui juba jalad valutasid. Neli korda mäkke jooks ja 100 sammhüpet pole hea idee. Aga ei, ma olen tubli! Ma käin kõik päevad trennis. Hommikul helistasin isale ka, et küsida kaugel mu jalgratas on. Ta üles väga tõsise ja madala häälega: Ütlesin edasi. Asjaga tegeltakse. Naiss. Tegemist on siiski vaid rattaga, mitte mingi mõrvaga.
Aga kui ma koju jõudsin oli lauapeal päiksekreeeem! Aga sellest veel suuremat rõõmu tegi silmapliiats! Welcome home my love! Lõpuks ometi. No mul on G silmapliiats ka, aga ma saan selle talle nüüd tagastada. Ema oli omaalgatuslikult ostnud maaika kehaspray ka. Hmmm..suht öäkk. See on nii rõveda haisuga. Suht mädakas. Haha. AGA SIIIIS! Läksin ema tuppa ja ta oli telefonide leheküljel. No ta just sain endale uue telefoni, järelikult pidin see mina olema, kellele ta neid vaatas. Saingi selle telefoni mida ma pikemat aega olin nillinud. Alates sellest kui mu klassiõde S selle sai hoidsin pilku peal. Lähima kolme päeva jooksul jõuab see minuni. Lovelovelove. 
Posted by J at 17:42 0 comments
11. mai 2009
ema õpetussõnad.
Täna ei teinud lohhi, olin tore. Käisin trennis metsas. Seekord ei kadunud pilt ka minema, koguaeg oli olemas, vaat' kui vahva! Nii asjalik tunne oli kohe. Tegin iseendaga kokkuleppe, et see nädal olen üldse hästi tore inimesejorss ja lähen iga päev trenni. Oleks ratas siis saaks neljapäeval ja reedel minna päeval sõitma, sest trenni lähen kella 12ks (tere ilusad inimesed, sportlased!). Homme ärkan kell 10 üles ja hakkan jälle bioloogiks. Käisin täna linnas ja ostsin endale selle kokkuvõtte raamat. No rataka-latakas noh! Ainult üks mõiste ju. Desoküribonukleoiid on lemmik sõna. Koguaeg veerin seda. Baah!
Aga kui ma trennist (kus muide tegin oda, mis mulle teatavasti väga meeldima) koju jõudsin oli mul laua peal kiri. Kui selle esimest korda läbi lugesin arvasin, et kui ema koju jõuab on mul jälle jama kaelas. Kuid tegelt on see täitsa lõbus ja naljakas kiri.
Kõigepealt no olin tööl. Siis läksin koosolekule laste vaimse tervise probleemide teemal. Siis tulin koju, koristasin (kööki m.h.) kõik ära, viisin prahi konteinerisse, käisin koeraga tiiru. Nüüd lähen ujuma, kell 18.00 lastevanemate koosolek. Siis tulen koju, teepeal ostan Tinnule lilled. Siis panen endale küüned. Aga sina ära kasva suureks, ära mine kooli ega tööle, ära saa lapsii, ära korista enda järgi. Sa näed ju, kui nõme see on.
Viimati ma puhkasin eelmisel reedel. Ja uuesti puhkan järgmisel reedel. Ja ma unustasin oma ema ära emadepäevak.
Mõtle,
K.
Aa. Meest ära ka võta.
Need on omaette nuhtlus.
Tegelikult on see kiri jumala vastuoluline, sest ta tahab, et ma endale lapse saaks ja mehe ka. Seda mehe asja ültes ta mulle viimati eile, kui avastas selle võimsa olluse mu lõua otsast: otsi mees endale, olid ta täpsed sõnad. Nagu mees eemaldaks punnid. Vähendab küll hormoonide möllu ja seega punnide teket, aga siiski. Seda ka ainult juhul kui suuremaks DNA vahetuseks läheb.
Ühesõnaga siis, et elu on lill. Aga ma ei viitsi kasta seda. Sorri.
Aa. Ma võtsin Mrtti pealt endale uue laheda sõna. Kohila släng on lemmik noh. See sõna "uipo" on tegelt jumala...uipo!
Posted by J at 19:24 0 comments
10. mai 2009
Vanad asjad uut moodi ja lõpuks ikka sama moodi.
Käisime siis Pivaroooootsis. Nägin kõik oma tupsununud ära. Lovelovelove. Ma ei absoluuuuutselt ei viitsi kirjutada. Aga po**ui see Mro, welcome back KP! Ta on lihtsalt nii perfect, et lõpuks hakkasin otsima vigu, et seda muuta. Kui neid ei leidnud kujutasin ette. Ei tegelt on asi nii, et tahaks augustit! Üli hea oli passid niisama tühja ja rääkida pm ei millestki. Lihtsalt laliseda. August tuleb lihtsalt nii heaaaaaaaa! Meil KA tekkis mõte ka keda kutsuda. MkkJ! Andsin talle juba mingid vihjed ja talle tundus see meeldivat. Kui ta tuleb, siis on see laager...huvitav. Saame mingi päev kokku temaga ka. Aga et...keegi ei viitsi bioloogiat minu asemel õppida?
Posted by J at 21:39 0 comments
5. mai 2009
19 ja 45.
Tänase seisuga on biloogia eksamini aega 19 päeva. Samas on see nagu kaks nädalat, aga no see mass mida ma omandama pean on ka ikka korralik. Homme on matused ja neljapäeval peaksin minema ikka biloogia konsultatsiooni. Pole mõtet oma saatust enam edasi lükata. Mul hakkab aju valutama, kui ma selle peale mõtlen. Lõpetamiseni on 45 päeva. See on juba parem uudis. Kui arvestada seda, kui ruttu viimasel ajal aeg läinud on, siis tuleb see lõpetamine üsna pea. Järelikult ka bioloogia. Life sucks, indeed!! Hängisin natukene TLÜ kodukal ka. Ma ei saa sinna ikka never sisse noh. Ma peaks kirjandi saama miinimum 50p (HUI), bioloogia 50p (HUUUUI) ja valik eksam ka mingi 50p (no ma sain geo eelmine aasta 54p, niiet sellega on vähemalt korras). TÄITSA PERSEEEEEEES.
Täna käisin trennis ka Jumal teab üle mitme saja aasta. Aga täna oli ju nii ilus ilm, vihma sadas ja puha (mis on tegelt hea, sest nüüd lisab rohelus äkki veel rohkem spiidi). Aga sooja tehes ja trenni minnes jäin kerge duši alla ja alustasin kohe suht karmilt. See kõik lõppes sellega, et treener tuli: "Sa oled ju nöost täiesti sinikas-valge! Mis viga?" No ma tundsin jah, et pilt kergelt virvendas, aga mul on alati nii, kui ma kiirendused ilma korraliku soojenduseta ära teen. Ja siis tuleb trennikaaslane: "Mis sul viga? Huuled tumesinised ja silmad paistes.." Ei no nii palju komplimetne korraga on lihtsalt vapustav. Tegin oma 30min ära ja siis treener saatis mu lihtsalt koju ära. Tee peal oli mul raskusi kõndimisega ja nägemisega, sest kõike oli kergelt topelt. Ühesõnaga on üsna meeldiv nädala algus olnud.
Posted by J at 17:11 0 comments
4. mai 2009
ametlikult siteim päev?
Enam ei pea kunagi kohustuslikus korras inglise keelt rääkima ega kirjutama. Hell je! Kirjalik osa oli...ma ei taha mingeid ennustusi teha, kuidas läks, aga läbi ikka ei kuku. Suulises olin siis kõige kõige esimene. Peaks mainima, et SITAKS hea teema sain. Peaks õnnelik olema, et need 15p kätte sain, sest sellise hämamise eest võiks vähem. Ikka no VÄGA perses! Issssssand ma olen nii närvis! Peale seda suurepärast eksamit pani 40 bussijuht mu pea uksevahele. Mõni teine päev oleks see mulle vb nalja teinud, kui ei, mitte täna. I love english indeed. Järgmine kord kui seda räägin, siis on väike vodka sees ja hääl ei värsie nii palju ja tegelt usun ma, et selle teema kohta, mida ma täna ei osanud, võiksin ma teine kord ligi 20min rääkida. Oleks pidanud ikka vist väikse viinushka sisse tõmbama, haha.
Mõtlesin, et tulen koju ja lähen päevitama. Aga ei viitsi ikkagi. Vb hiljem. Vist siiski mitte. Kuigi ilm on juba peaaegu suve nägu. Laupäeval trippisime linna rigi nagu meil juba kombeks on saanud. Vaesed kodutud lapsed. E oli vahepeal ikka omadega täitsa sooda juba. Ta võiks teinekordki selline olla, rääkis kõik asjad välja. Aga ta polnud ainuke. Kui me G'ga olime juba kodus (ei viitsinud enam linnas olla, sest kehatemperatuur oli ületanud kõik normaalsuse piirid. Või noh vastupidi) siis oli K LÕPUKs tunnistaud oma tunnetets Mq vastu (me jumala eest ju ei teanud seda eksole!) . Piffide õhtu lõppes sellega, et ühe mees kadus ekspihviga ja teine läks koos esimesega oma mehka juurde. Haha. Loomad olete! Meie magasime õndsat und ja ei kuulnud, et telefon helises. Pm oleks võinud ja ju minu juurde ka tulla. Kahekesi siis. Ilma oma meesteta. Seda lätsutamist ei kannata keegi välja. Lätsutagi kuskil kahekesi, omaette. Haha.
Haha. Eile oli lemmiklaulus isamaailsed lood. G'l võttis silma märjaks. Ma ikka nii patrioot ka pole. Aga me lähme vist juunis Käsmu neid mingeid isamaalisi lugusid kuulama/vaatama. Selle saate kõige lemmikum osa oli võromaa mees C. Täitsa perses noh! Pole ammu kuulnud midagi sellist, mis nii pinda käiks. G'ga kahekesi lihtsalt mölisesime tema pihta. Tropid.
Mul on täna sõit ka veel. Kolm tundi. Kui see ka perse läheb, siis järgmine aasta 4. mai 2010 võtan ma vaba päeva. Välitmaks võimalust, et kõik perse läheb. Meestest hoian ka eemale, kui need tahaks perse minna, hahah. Teeme sellest ühe suure riigipüha.
KOHE KINDLASTI MAAILMA (no vähemalt aasta või kuu) SITEIM PÄEV!!!!!
Autokoolis...no mul pole sõnu!! MIS MUL VIGA ON??? Täitsa perses lihtsalt! Mittttte midagi ei osanud jälle. Ei platsil, ei parempöördeid! MITTE MIDAGI. Na**ui ma teen endale neid lube. Ostan endale vahva velosibeedja ja vuran kuni surmani sellega ringi. Hakkan üldse fa*ing ökobabeks. No tü*******a! Ja kõige tipuks!!! Tuli Karu R. ka bussipeale. Kas saaks enam ilusamat ja paremat päeva soovida? See oleks vist patt...
Ahjaa. Kuidas ma sain unustada. Mulle hakkas taaskord teine lõug kasvama. Umbes ülehomseks olen lõuksivendade P ja S'iga paras paar.
Posted by J at 10:28 0 comments
