No nii. Siit see tuleb. Keskelt läbi üle miljon aasta blogi sissekanne ja see ei tule lühike. Väga lihtsal põhjusel - raibe kui lahe. Aga alustaksin lühema sissejuhatusega.
Kõigepealt sai Joosep oma kooliga ühelepoole ja traditsiooniliselt toimus lõpuaktus, Salmes. Enne ostsin kleidi ka endale. Jah kleidi ja mina. Ühes lauses neid mainida minu kohta on sama reaalne kui lendamine ja siga. Tegin ennast siis korraliku tsiki välimusega nagu eeskujulik naine omal ajal. Tore lõpukas oli. Vahepeal saatis Kelly messi, et Eleri lõpetamisel on Kim. Mismõttes ei öelnud et linnas on? Tegelt ütles ka, aga ma ei seostanud ära, et kui ta paar päeva enne küsis midagi Korteri kohta, mis oh üllatust, asub pealinnas siis ju ta ise siin kah ringi kondab. Aga seal ta siis oli. Meie brother from another mother...and father. Taksoga Pelgusse ja seal ta oli. Ja Eleri ka, oma kickass kontsadega. Ilus. Järgmine päev, vms, oli G lõpetamine ka, kes nägi oh üllatust ka, ERITI hea välja. Ajasime Kimi endaga kaasa. Sealt läksime G juurde perekondlikule koosviibimisele. One big happy family. G läks piole ja me linna niisama tsillima, eelnevalt ära joonud mõned kerged shampused mis nii kergelt meie ajusoppides pilti virvendasid. Tsillisime niisama, kino sai ikka korralikult. Keskmine pikkus 180cm mängis kisades ja kilgates laste mänguväljakul, sealt edasi suundudes Kohtu platvormile linna imetlema.
Aga siis 22. juuni alustasime oma trippi meie 17-19ndale jaanipäevale. Seda seekord Pärnus, või noh siis Seljal/Toril/Jõesuus. G kuldsesse autosse pakkisime lisaks magamiskottidele ja riietele kohutava hunniku alkoholi ja Kimi. Aega läks aga asja sai - tuligi meiega Pärnusse. Kelly läks koos Siljaga hommikuse rongiga, G, Eleri mina ja Kim läksime pealelõunat autoga järgi. Nalja kui palju. Kindlasti on selle tripi laul Beaberi "Baby". Järgmiseks korraks õpin selle räpiosa ka pähe, ega midagi üle ei jää. Lõpuks jõudsime nende (loe: õdede) maale, pagas maha, kiiremad söögid-joogid ja Tori poole teele. Jala. 3+ km. Ees ootsas jaanituli, telgid, imelikku rahvast ja mõned tuttavad. Vana semu Mario oli muidugi meie silmis tähelepanu keskpuntis. Peale Kimi ja Arnoldiga vähem romantilist jalutuskäiku Tori põrgusse hakkas Eku ja Mario bänd esinema. Eelnevalt oli Eleri Marioga kihla vedanud, et ta pühenab mulle ühe loo. Haha. Koomikud. Ja siis see tuli, peale seda kui ma olin nii palju hüpanud nn lava ees, et pistis: ...ma näen siin palju sõpru ja tuttavad, kui järgmise loo pühendan ma ühele sõbrale - Johannale! Tantsi hopp! (selle kohapeal pidin ma hakkama põrkuma).. mitte et see lugu kuidagi temaga seotud oleks, aga siit see tuleb! Ja nii jäigi Eleri Mairole õlle sisse, mida ta siiani on. Paraku on Mario üks kõige koomilisemaid inimesi, keda mul on au tunda, no peale minu enda loomulikult. Vaikselt hakkasime vahepeal Kimi rohelist jooki jooma, peategelane ise kaotas vahepeal osakese oma kõnevõimest, rääkides et tema lähen homme Tussu juurde ehk siis Tuisu. Koomik. Vahepeal tegi Kim ikka paraja komöödia. Juba Reiu Rockist jäi meile silma pikk poiss, kes selgus et on Silja tuttav Erik. Lõpuks läks Kim tema juurde, enne kui ma üldse aru sain mis toimub hakkasin ma meeleheitlikult ära jooksma, kaasa tuli ka Kelly. Eleri seisis lihtsalt nagu puuga pähe saanud, arusaamata kuhu me oleme kadunud. Ja siis ta tõi selle Eriku meie juurde, kes oli koomalähedases seisundis. Õnnestus teine maha raputada, väga heitunud polnudki, juba 2min pärast avas oma keelega väga püüdlikult mingi tsiki hingamisteid. Bändid said esinetud, tsättisime veel natsa Mario ja Ekuga (kes andis mulle oma trummipulga, mille Kim pooleks murdis, no anna mõistust inimesele). Hakkasime jala tagasi minema , järgmised 3km, autojuhtidele valgustuseks digikas, telefonid ja mõni helkur. Jõudsime tagasi, järgnes massive draama, oh jumal. Ma ei viitsi kirjutada. Mida iganes.
Aga hommik. Polnudki paha ega midagi, ei joonudki midagi eriti. Väike niisama peo tsill-naps. Pakkisime ennast autosse, läksime Kimile järgi ja randa. Mmmmmõnusss.... Tsillisime seal õhtuni, käisin isegi kaks korda ujumas. Läksime veel Steffanisse, mmmm. Tagasi maale. Pesemas ja väiksed võrkpalli ringid, liharingid, piiburingid ja õdede emaga piiburingid. Nägu pähe ja Seljale jaanitulele. Õhtul pidi kellegi Tuisu juures olema pidu, kellel pidi olema majas bassein ja nagu Eku eriti rõhutas - lause kolm vee-tseed. Seljal oli suht igav, nägime Mario ära, kes lubas ka Tuisupoisi juurde tulla. Ostsime vähem ja rohkem siidreid ja muid kaasa, pakkisime ennast autosse, Kimi pagassi ja Tuisupoisi poole teele - Jõesuusse. Muidugi jäid tegemata lubatud tantsud õdede isaga ja kellegi Freddiga, ei oska öelda, millest ilma jäin või mitte. Jõudsime siis lõpuks kohale, pool teed arutades, et no tahaks seda lossi siis näha, raudselt tegelt mingi kuur mille keskel on tiik jne. Aga ei. Oligi kohe täista maja. Väga ilus maja, kui seda oleks keegi koristanud ehk kui diivani peal ei vedeleks kasutatud beebimähkmed, teleka äärepeal banaanikoored, täisropsitud vetsupott ja erinevate vedelikega ülekallatud diivan. Aga oli jah bassein. Meie lemmikuks sai Wii Guitar Hero. Parim mäng maamunal. Issand kui naljakas. No ei pea mainima kui hästi Eku seda mängis, suva et ta tegelt trummar on aga ikkkagi. Vahepeal käisime batuudi peal hüppamas, peale seda kammis 20min korralikult ikka. Oh jummel. Kim tuli ka põrkama sinna, otse saunast küll ja rätikuga, aga no bokserid olid jalas, siis veel. Tsillsime seal niisama, vahepeal oli kell saanud 3 ja rohkem. Läksime vallutasime Tuisupoisi transformer läpaka, hakkasime oma lugusid YouTubest laskma. Vahepeal voolas rahvast juurde. Lõpuks jõudis ka staar ise - Mario. Ja siis hakkas kino saama, issand küll, haha. Me oleme nagu must ja valge koer. Nii hea on teada, et kuskil on olemas veel sama haige huumoriga inimene nagu mina, hahaha. Loopisime ikka korralikult pirne seal. Tutvusime ka kellegi Jormaga, kes lubas hommikul ka randa minna, kahjul kui me hommikul Kimil järel jäisime siis ta ei teanud midagi. Peolt läksime ära alles varavalges ehk mingi...eem...5 ajal vist, vms. Seekord pakkisime Mario pagassi. My new best friend. And soulmate. Sellised kino inimesed lihtsalt. Pole mõtet ühtegi nalja siia kirjutada, sest neist ei saa enivei enam aru, või noh pole nii naljakad.
Hommikul ajasime 10.30 kargud alla, hakkasime asju kokku panema, korjasime siis peale Kimi nagu öeldud, ütlesime Ekule ja Tuisupoisile tsau ja läksime jällegi Pärnu randa. Jama oli see, et tugev vinepilv oli, aga tsillida oli ikkagi hea. Meenutasime veel eelmine õhtu sündmusi, Kim rääkis mis edasi hakkas saama ja mis varem on juhtunud.
Ma ei tea. Noh eelmise aasta Jaanipäeva jäävad omad sündmused, aga see oli ikka ülinaljakas. Pole ammu nii hullult naernud lihtsalt. Ja kindlasti on Kim meie üks kõige vääruslikemast sõpradest, tõesti hea sõber. Meie brothaa.... Et siis millalgi kindlasti uuesti sinna, Eku korterisse äkki, ajame Kimu ka kohale. Ahjaa. Põhivärk - Mario kutsus sünnale. Helljee. Me oleme aukülalised. Mu must koer...
Ahjaaa. Põhivärk. Muidu see Tuisupoiss pole midagi väga kaunidust, aga peale mõnda aega tema majas veedetud aega: ... minu arust pole Tuisk mingi väga kole näiteks, täiesti normaalne ju, maja ja puha, hahaha. Peale Kimi lisatud infot täna päeval, et Tuisupoisil on ka kodus solaarium: no ma ei tea, Kelly sebi ära. Soll kallis ju...Väga normaalne vend ju!
Aga siis 22. juuni alustasime oma trippi meie 17-19ndale jaanipäevale. Seda seekord Pärnus, või noh siis Seljal/Toril/Jõesuus. G kuldsesse autosse pakkisime lisaks magamiskottidele ja riietele kohutava hunniku alkoholi ja Kimi. Aega läks aga asja sai - tuligi meiega Pärnusse. Kelly läks koos Siljaga hommikuse rongiga, G, Eleri mina ja Kim läksime pealelõunat autoga järgi. Nalja kui palju. Kindlasti on selle tripi laul Beaberi "Baby". Järgmiseks korraks õpin selle räpiosa ka pähe, ega midagi üle ei jää. Lõpuks jõudsime nende (loe: õdede) maale, pagas maha, kiiremad söögid-joogid ja Tori poole teele. Jala. 3+ km. Ees ootsas jaanituli, telgid, imelikku rahvast ja mõned tuttavad. Vana semu Mario oli muidugi meie silmis tähelepanu keskpuntis. Peale Kimi ja Arnoldiga vähem romantilist jalutuskäiku Tori põrgusse hakkas Eku ja Mario bänd esinema. Eelnevalt oli Eleri Marioga kihla vedanud, et ta pühenab mulle ühe loo. Haha. Koomikud. Ja siis see tuli, peale seda kui ma olin nii palju hüpanud nn lava ees, et pistis: ...ma näen siin palju sõpru ja tuttavad, kui järgmise loo pühendan ma ühele sõbrale - Johannale! Tantsi hopp! (selle kohapeal pidin ma hakkama põrkuma).. mitte et see lugu kuidagi temaga seotud oleks, aga siit see tuleb! Ja nii jäigi Eleri Mairole õlle sisse, mida ta siiani on. Paraku on Mario üks kõige koomilisemaid inimesi, keda mul on au tunda, no peale minu enda loomulikult. Vaikselt hakkasime vahepeal Kimi rohelist jooki jooma, peategelane ise kaotas vahepeal osakese oma kõnevõimest, rääkides et tema lähen homme Tussu juurde ehk siis Tuisu. Koomik. Vahepeal tegi Kim ikka paraja komöödia. Juba Reiu Rockist jäi meile silma pikk poiss, kes selgus et on Silja tuttav Erik. Lõpuks läks Kim tema juurde, enne kui ma üldse aru sain mis toimub hakkasin ma meeleheitlikult ära jooksma, kaasa tuli ka Kelly. Eleri seisis lihtsalt nagu puuga pähe saanud, arusaamata kuhu me oleme kadunud. Ja siis ta tõi selle Eriku meie juurde, kes oli koomalähedases seisundis. Õnnestus teine maha raputada, väga heitunud polnudki, juba 2min pärast avas oma keelega väga püüdlikult mingi tsiki hingamisteid. Bändid said esinetud, tsättisime veel natsa Mario ja Ekuga (kes andis mulle oma trummipulga, mille Kim pooleks murdis, no anna mõistust inimesele). Hakkasime jala tagasi minema , järgmised 3km, autojuhtidele valgustuseks digikas, telefonid ja mõni helkur. Jõudsime tagasi, järgnes massive draama, oh jumal. Ma ei viitsi kirjutada. Mida iganes.
Aga hommik. Polnudki paha ega midagi, ei joonudki midagi eriti. Väike niisama peo tsill-naps. Pakkisime ennast autosse, läksime Kimile järgi ja randa. Mmmmmõnusss.... Tsillisime seal õhtuni, käisin isegi kaks korda ujumas. Läksime veel Steffanisse, mmmm. Tagasi maale. Pesemas ja väiksed võrkpalli ringid, liharingid, piiburingid ja õdede emaga piiburingid. Nägu pähe ja Seljale jaanitulele. Õhtul pidi kellegi Tuisu juures olema pidu, kellel pidi olema majas bassein ja nagu Eku eriti rõhutas - lause kolm vee-tseed. Seljal oli suht igav, nägime Mario ära, kes lubas ka Tuisupoisi juurde tulla. Ostsime vähem ja rohkem siidreid ja muid kaasa, pakkisime ennast autosse, Kimi pagassi ja Tuisupoisi poole teele - Jõesuusse. Muidugi jäid tegemata lubatud tantsud õdede isaga ja kellegi Freddiga, ei oska öelda, millest ilma jäin või mitte. Jõudsime siis lõpuks kohale, pool teed arutades, et no tahaks seda lossi siis näha, raudselt tegelt mingi kuur mille keskel on tiik jne. Aga ei. Oligi kohe täista maja. Väga ilus maja, kui seda oleks keegi koristanud ehk kui diivani peal ei vedeleks kasutatud beebimähkmed, teleka äärepeal banaanikoored, täisropsitud vetsupott ja erinevate vedelikega ülekallatud diivan. Aga oli jah bassein. Meie lemmikuks sai Wii Guitar Hero. Parim mäng maamunal. Issand kui naljakas. No ei pea mainima kui hästi Eku seda mängis, suva et ta tegelt trummar on aga ikkkagi. Vahepeal käisime batuudi peal hüppamas, peale seda kammis 20min korralikult ikka. Oh jummel. Kim tuli ka põrkama sinna, otse saunast küll ja rätikuga, aga no bokserid olid jalas, siis veel. Tsillsime seal niisama, vahepeal oli kell saanud 3 ja rohkem. Läksime vallutasime Tuisupoisi transformer läpaka, hakkasime oma lugusid YouTubest laskma. Vahepeal voolas rahvast juurde. Lõpuks jõudis ka staar ise - Mario. Ja siis hakkas kino saama, issand küll, haha. Me oleme nagu must ja valge koer. Nii hea on teada, et kuskil on olemas veel sama haige huumoriga inimene nagu mina, hahaha. Loopisime ikka korralikult pirne seal. Tutvusime ka kellegi Jormaga, kes lubas hommikul ka randa minna, kahjul kui me hommikul Kimil järel jäisime siis ta ei teanud midagi. Peolt läksime ära alles varavalges ehk mingi...eem...5 ajal vist, vms. Seekord pakkisime Mario pagassi. My new best friend. And soulmate. Sellised kino inimesed lihtsalt. Pole mõtet ühtegi nalja siia kirjutada, sest neist ei saa enivei enam aru, või noh pole nii naljakad.
Hommikul ajasime 10.30 kargud alla, hakkasime asju kokku panema, korjasime siis peale Kimi nagu öeldud, ütlesime Ekule ja Tuisupoisile tsau ja läksime jällegi Pärnu randa. Jama oli see, et tugev vinepilv oli, aga tsillida oli ikkagi hea. Meenutasime veel eelmine õhtu sündmusi, Kim rääkis mis edasi hakkas saama ja mis varem on juhtunud.
Ma ei tea. Noh eelmise aasta Jaanipäeva jäävad omad sündmused, aga see oli ikka ülinaljakas. Pole ammu nii hullult naernud lihtsalt. Ja kindlasti on Kim meie üks kõige vääruslikemast sõpradest, tõesti hea sõber. Meie brothaa.... Et siis millalgi kindlasti uuesti sinna, Eku korterisse äkki, ajame Kimu ka kohale. Ahjaa. Põhivärk - Mario kutsus sünnale. Helljee. Me oleme aukülalised. Mu must koer...
Ahjaaa. Põhivärk. Muidu see Tuisupoiss pole midagi väga kaunidust, aga peale mõnda aega tema majas veedetud aega: ... minu arust pole Tuisk mingi väga kole näiteks, täiesti normaalne ju, maja ja puha, hahaha. Peale Kimi lisatud infot täna päeval, et Tuisupoisil on ka kodus solaarium: no ma ei tea, Kelly sebi ära. Soll kallis ju...Väga normaalne vend ju!
