No mis seal ikka. Päev numbriga kaks. Pidi algama kell 10, siis muutsime ümber, et kell pool 11. Poisse äratasin neli korda, viimane kord ütles Kasper mulle, et annab mulle dollar kui ma ta rahule jätan. Tänks dude! Aga noh saime grupi kokku kella poole 11ks, siis öeldi et noh ootame siis Lätakad ka ära, mis tähendas, et meie lõplik algusaeg oli 11.20. Noojah. Ega siin kellaaegade see sõbraks olemine neil väga välja küll ei tule kui nüüd aus olla.
Tööpäev kui selline koosnes erinevatest ice breaking mängudest, millest ma ülla-ülla teadsin kõiki. Aga no need nimed. Prantslased olid ainukesed, kes enamvähem oma nimed suutsid välja hääldada. No esimene mäng oli loomulikult see, et kõik ütlevad oma nime ja teevad liigutuse ja iga järgmine peab kõiki eelmisi nimetama ja tegema. Ahmumud ja Zikazukamukadega oli alguses ikka päris keeruline, aga nüüd on kõik enamvähem meeles. Peale lõunat tõsteti meid ümber päris istumisvõimalusega veetseesse ja just katsetasin, et isegi sooja vett tuleb duššist. Niiet kõik üsna pro. Pealelõunat veel mõned mängud, õhtusöögiks püreeritud hernesupp ja mingi üsna hirmutava välimusega asi veel. Lõunaks muide oli kebab, mis oli noh kamoooon, seda nad küll teavad kuidas tegema peab. Ootšen harašoo. Aga no nüüd main event.
Hommikust alates olen ma üsna üritanud oma sünnipäeva varjata, sest ei tahtnud nagu seda vastutust selle eest, et peaks nüüd mingisuguse olemise maha pidama. Need kes teadsid ja kellega jutuks tuli need soovisid õnne, muidu olin selline tagasihoidlik. Aga mängu "seisame ritta sünnipäevade järgi" ajal tuli mu sünnipäev välja. Noh selline korralik aplaus ja sellega nagu asi piirdus. Mulle sobib. Peale õhtusööki läksime kohalikku pulma. No jummel küll. Kuskil 500 inimest, meie juht ja õpetaja (höhö) teadis rääkida, et kõik on alati oodatud, sest kõik on siin Mus'is omavahel sugulased enivei. Noh läksime siis ka meie sinna. Punane korralik vaip, vasakul pool istuvad mehed, paremal pool ruloode taga on naiste sektsioon. Päris kummaline ikka. Saime meeste poolele enda grupile lauad, siis hakkasid meid nagu loomaaia loomi väiksed lapsed vaatamas ja telefonidega pilte tegemas. Neid oli seal meie ümber kuskil 30 kanti lõpuks. Parim hetk oli vist see kui läksime kõik tantsima. Kuskil 200/300 inimest on ringis, vallalise naised võivad ka olla, meestel piiranguid pole. Läksime siis ringi, tants ise oli lihtne aga kogu see mass ja selline mingi päris vahva õhkkond tegid selle üllatavalt meeldivaks ja väga lõbusaks. Muidugi jooksid kõik oma kaamerate ja telefnoidega meie suunas ja peamised atraktsioonid me olimegi. Pruuti ega peigmeest küll ei näinud. Pilkude saatel läksime oma lauda tagasi, kui kõik lapsed jälle jooksid ja meie ja meist pilti tegid. Väga armsad iseenesest.
Järgmine peatuspunkt oli mingi vesipiibukoht, kus kohalik muss mängis ja tantsuujuti. Ma ikka mõtlesin, et eestane vana laulu- ja tansturahvas oskab rahvatantsudest ainult kaerajaani ja sedagi demostreeritakse alles peale mõnda jõujooki. Aga need kutid siin iga loo järgi uus tants, väga lahe vaadata ikka. Ja ega need lihtsad tantsud pole, vahepeal on tempo selline, et ma mõtlesin kuidas nad sõlme ei lähe. Minu alaarenenud korditsioon pole nende tantsude jaoks mõeldud. Üks hetk jäi muusika tasa ja sisse tuldi küünaldega tordiga ja hakati laulma "happy b'dayd". Väga armas, päriselt. Kook oli ka ülihea. Sõime kooki ja niisama tsitt-tsättisime. Lõpuks nüüd jõudsin siia ja panen nüüd korraliku une maha. Homme pidime mägedesse minema ja kuhugi välja silla peale jõe äära õhtust sööma. Loodame parimat.
Aa. No ja seda ka, et poisid ostsid eile õhtul veel viina, 0,75l pudel maksab 31 kohalikku ehk siis korruta see 9ga. Naaaaisss.....
Aaa nr2: ma tegin pilte ja Andres tegi pulmas video ka. Ma proovin pildid vähemalt homse päeva jooksul üles saada, kui õnnestub, sest ma avastasin, et mul pole 1GB mälukaarti kaasas ja kaart on täis. Jei. Aga jah annan parima. Video sebin ka kindlalt endale arvutisse.
Ega kõigil pole võimalust oma juubelit pidada kellegi täiesti suvalise pulmas, mineid kohalikke tantse tantsides ja täielikus pommiaugus. Im special. Tegelt väga rahu.
Aa nr3: Tiina saatis sellise sõnumi, et ma pidin maha surema naerust: Palju õnne ja aidaku sind praegu Allah! Loodan, et sa praegu selles pulmas ei ole pruut!
0 comments:
Postita kommentaar