kino nisus.

No ma ei tea, muud pole eriti teha ja toidet on vaja. Et siis järjekordne päev. Esmaspäev. Alguse sai see vapustav päev, oh üllatust, kodust. Äratus oli sama meelierutav, kui tavaliselt või noh mõnikord, tihedamini kui harva: ema jooksis tuppa, pistis kisama, andes oma parimat, et mu und segada (loe: laamendas nõudega, vetsupotikaanega ja kutsus koera ülesse). Ma magasin, ikkagi.

Lõunast ajasin ennast Nisusse, enne saime Kellyga bussikas kokku, pidin talle need mingid imekriidid andma. Noh, kamoon, ilus ilm. Joosepiga pidime enivei stromkale kõndime, kasutan juhust ja näitan need kaks siis teineteisele reaalselt ka näost-näkku ära, FB, Okrut ja MSN toredad kohad küll, aga noh vaadake niisama ka üksteist korra. Uskumatu, aga Joosep üllatas mind. Miks ma ei teadnud, et sa vait suudad ka olla? Ahjaa. Ma tean küll, millal ta vait on. Siis kui ta vihane on. Ei viitsi teepeal asja üles tõmmata, tsättisime Kellyga mu laupäevasest kogemusest, Vampire Diary'st ja niisama huina-muina koolivärki. Jõudsime stromkale, meie mõte Joosepiga oli ühiskonda õppida, tal ju eksam tulemas. Siinkohal tuletaksin sulle meelde, mr Mäluhäire, et sa ei saa seda vihikut enne täita, kui sa õpikut ei loe!! Oled jah tark, oled, aga...ei. Aga Kelly suunas pilgu kodupoole, me parkisime persed pingipeale. Sain ise targemaks ehk lugesin õpikut. Praegu ei tule küll jah midagi meelde, aga vb lisas midagi mu alateadvuslikku intelligentsusesse. Loodan. Lõpuks oli nii, et rahu majas ja persed külmas. Hakkasime Nisu poole kõndima, no kui ma poleks vahepeal vähe kiiremaid samme teinud, siis me kõnniks seal vist endiselt. Kas sellist spordiala nagu mehe kandmine pole olemas? Kui pole, siis ma tekitan, kui on, siis lähen võistlema varsti. Kuskil poolel teel helistas Rivo, et ta on nagu tegelt uksetaga. Selgus, et ta on seal juba kolm korda kella lõpuni lasknud, kuni taipas et, ohoh, polegi vist kodus. Ma ei tea, mis tegelt plaanis oli, aga see lõppes sellega, et Rivo lindistas kolm tundi. Ideaalne näide sellest, kui mees mõtleb, et on targem kui ta on. Loodame, et nüüd ei ole vaja koguaeg downloadida, installida, uninstallida kõike ja koguaeg, haha. Aga jah, ühesõnaga: kõik oli perses! Haha. Mikker ei töötanud ja ma ei tea mis sada häda. Samas ajal kui Rivo asju parandas, meie...ah ei midagi, hahahaha. Nalja sai. Kui Rivo meie vapustavast seltkonnast lahkus, friikad ahju ja "Dear John" mängima. Hea film. Ei pidanudki nutma. Lõpuks sain seal tulema, kell oli 20.

Aga jaaa. Mulle seal Nisus meeldib. Pole midagi öelda. Päris naljakas on. Kino saab. Igas mõttes.