teeks pausi.

Nonii. Alljärgnev tekst on minu järjekordsest Balou külastusest. Võib eeldada, milline on südmuste käik.

Alguse sai asi nii, et ema ajas mind Nisust koju, mine tea, äkki ikka lendame. Tegelikult oli see alati võte minu koju ajamiseks, et ma toa koristaks ja koeraga käiks. Jõhkard. Jõudsin siis koju. Tegin asjad ära, peale korvpalli vaatamist muidgi. Grethe tuli ka siia (mida helli, mu toas lendab kärbes!! Kevad on käeeeeeees!! Nooooooo!!!!!! Ma vihkan neid krdi emalendureid...), muljetasime oma Inglismaale mitte minemise emotsioone ja mõtteid. Kella 21 paiku ajasime persed välja (see kärbes sööb tõsiselt mu närve), läksime Regaliasse, ladusime kotti kumbki endale kaks siidrit ja ma lisaks Põltsamaa Punase. Halb mõte. VÄGA halb mõte. Pidime teistega kokku saama tuttavas piibukas, jõudsime Grethega varem sinna. Oh shit. Täiesti täis. Helistasime tsikkidele. Saame vabakal kokku. Otsustasime, et lähme Hookahsse. Leksu oli ka seal. Parim sõber ju. Tegime ühe piibu, lisaks ostsin endale veel ühe siidri. Tsillisime niisama ja rääkisime juttu. Tavaline. Lõpuks pidi Kelly minema bussi peale ja koju. Tööinimese elu ju. Sellepeale otsustasid Silja ja Eleri, et lähevad ka koju. No suva, me lähme trippima. Kellele muule ikka helistada kui Roltsile. Tuli välja, et ta on Kullos, olime sinna poole teel just. Saime ukse ees kokku, ta vedas meid ka sisse. Ei, ma ei saa aru, kuidas saab õpetajaga koos juua ja miks. Aga no ma vaikselt rüüpasin ise ka oma veini. Ma ei jaksa ära mainida, kui halb mõte see vein oli. Kohal olid vilistlased ja praegused. Nikita pole minuga kolme aasta jooksul kokku ka nii palju rääkinud, kui eile. Kelly muide, ma küsisin taaskord, mida ta õpib - mänedžmenti. Rometiga sai mõned kiiremad laused vahetada, Renks omas maailmas ja Krissu on tõesti jube armas. Ma märkasin samas ta näos mingeid natukene mehelikke tunnuseid. Eleri, võta ära noh, mõne aasta pärast pole enam poja!!! Pille ja Silvia tulid ka sinna mingi hetk. Tore on näha vanasid klassikaaslaseid ikka. Vaikselt sai arutatud edasiseid plaane. Balous pidi olema Öötöö. Miljon kuussada korda on olnud plaan sinna minna. No muud pole enivei teha. Kohale ilmus ka Kirsi. Kella 1 paiku, vist, hakkasime liikuma, käisime Kirsiga Noorusest läbi, andis meile flaikud, et 50ga sisse saaks. 25 ka raha, kamooon. Nurgataga kallasime helikiirusel endale siidri sisse, veini peale siis. Jah, ma kahetsen seda veel mõnda aega. Läksime siis sisse. Esimene tuttav nägu oli kodumaa telemaasikul esmaspäeviti maad vallutav Roger, kellega sai vanadest aegadest natukene räägitud. Läksime siis sisse JA KES ON TEINE TUTTAV NÄGU, MIDA MA NÄEN! No tegelt see polnud nägu, see oli kukal, haha. Jah, Jai Ho. Kes muu. See on ikka mingi saatuse värk noh. Andsime joped ära, olenemata Grethe manitsemisest oli kindel värk, et vaja jutupeale saada. Pealegi. Täna sai meil temaga aasta. Võiks ju öelda, et kahju et ta ei tea kes ma olen AGA! Läksin siis Kaspari juurde, eelmine pidu ju saime sõpradeks või nii, lõpuks. FBB - facebook buddy. Ja siis ütlesin tsau talle ja siis tulid need saatuslikud sõnad: tsau Johanna! No ma olin tegelt minig 0,002sek kaugusel, et ära minestada. Mmmmmhm. Läksime siis üles korrusele, et need üles otsida, kellega me sinna nagu läksime. Mingid räpparid ka esinesid, pole aimu ka kes. Nõksutasin aga rütmis põlvesid ja vaatasin rinig. Ja keda ma näen!? Kaks tuttavat kulmu ja idiootne nägu - sõber Kevin. Hellloo tõesti. Tsillisime seal niisama ringi, mida võib ka sellest järeldada, et mul on mingi müstiline sinikas, jällegi. Mingi hetk läksime Jai Ho'ga välja, istusime seal päris mõnda aega ja rääkisime juttu. Purjus Johanna...mida see ikka endaga kaasa saaks tuua, kui et, ega mul saladusi pole. Kus sa sellega. Ja siis nii me saimegi naerda natukene ja mina rääkisin, kuidas temanäol on tegemist vist meie isikliku Jumalaga. Tuli välja, et ta läheb oktoobris ka väkke ära. Eem, tema ilma juusteta ja habemeta? API! Kõik oli ju suurepärane, kuni selleni, et ma taipasin, et nüüd ei saa ma enam Solarises mingi malaka välimusega käia, sest kui ta nüüd mind näeb...okou, haha. Aga ega ma sellest peost ei kirjutagi väga enam, tänane päev oli palju südmustekirevam. Või noh samas üsna üksluine.

Kella 4 paiku jõudsime siis koju. Vanemas postis mainisin, et vahetasime Grethega täna rolllid ära, vihjates sellele, kuidas ta sünnipäeva hommikul tema ropsis ja mul polnud midagi viga. Jah, täna oli vastupidi. Grethe läks minema, ema läks poodi. Mina siin laman ja tunnen, et kuidagi imelik on nagu olla. Oh no, seedekulgla töötab vastupidises suunas!!! Kiiremad sammu vannituppa ja babah vanni kõik 1,5l vett koos maomahladega. Järku kuulen, et keegi tuleb trepist üles, ema! No jaaa! "Isssand, mida sa teeed?!" No mis sulle tundus, mida ma teen? Suppi keedan tead, mh. "Issand, sa pead vähem jooma, muidu lõpetad nagu mina! Mis sa olid täiesti pilditu siis või?" Ei, ma tean kõike, sitaks lahe pidu oli, tänan küsimast. Äkki nüüd lahkuksid, mul tuleks nagu veel. Mängisin seda purkkaevu. Peale seda tegin endale oma sõber juustusuppi ja võileivad. OI KUI HALB MÕTE!! Käisin koeraga jalutamas. Väljas on vine ja pilves, aga ei, nii valge, liiga ere. Valus! Kissitan, kõik tiirleb, organim pöörleb. Tagasi koju. Samamoodi laman. Tunnen, et tuleb vist teine raund. Okou. JOOKSE! Vanni, saab kiiremini. Õõõõõõ. Võileivad! Ma ütlesin, pole hea mõte!!! Vesi jooksma, vetsupotti. Ettevaatlikud sõnad ema toas: "Jälle oksendad või?". Jah, jälle. Ega ma ise seda just ei naudi küll, tänan. Vägisi tuli meelde jaanipäeva hommik, viimati oligi siis nii halb olla. Ainult, et eelneva õhtu sündmuste käik oli VÄGA erinev. Õõh, ma ei taha mõelda ka. Okei, teen teed. Hakkab parem. Oot, see soe vesi vist pole väga hea ikkagi, kuidagi nagu imelik on jälle. Katse nr 3! Ah ei midagi, tüng. Peaks magama nasta. Kõik ikka nii tiirleb ja pöörleb. Väga raske uinumine, väga halb, ükskõik mis asendis. Lõpuks õnnestus. Ärgates on nagu natukene värksem olla.

Järgmine laupäev on kirjand, peaks siis nagu ka heameel olema ja pidu panema. Jah, mina ja coca-cola tuleme kohale!