Nii. Suva, et mingi 100a on möödas sellest, aga ära peab kirjutama. Vahepeal siis ühines Grethe minu ja Kellyga tasulise hambaravi maailma. Kõigepeal algas see vapustav päev sellega, et vedasin oma per*e Haabertisse, kus isa mu koos teise pereliikmetega peale korjas. Edasi suundusime Tabasallu Babybacki, kus toimus Mamma sünnipäev. Vanaks ta sai? Pole aimu ka. Uhkelt oli kohal ka ülejäänud seltskond. Sinnamaani oli olukord väga masendav, kuni uksest astus sisse muidu koguaeg suur olnud ja nüüd eriti suur kallis täditütar Kätlyn, kelle tagumine kehapool on ikka jõudsalt kasvanud alates viimasest korrast, kui mul oli see au teda kohata. Mina parkisin ennast laua kõige tagumisse nurka, Rita panin enda kõrvale istuma. Ja siis hakkasin seda seltskonda vaatama. Üks loll tegi ees nalja, ülejäänud kõkutavad kaasa, mina ainult vaatan ja nutan hinges: kas need ongi mu juured? Mul on vähemalt vähe edukamalt välja arenenud huumorisoon. Stiilitajust rääkimata. Aga no seal sai liha näost sisse ajada ikka korralikult, seda ribi järaks praegu küll, mmmhm. Edasi läksin ma Grethe juurde. Aknast lehvitasid mulle juba tuttavad näod - ema Reet ja vanaema Aili. Grethe olevat läinud üles korrusele puhkama natukene. Ega jah see sugulaste värk pole kerge, i knowwww. Me siis istusime seal, kolm amburit, rääkisime lilledes, mullast ja aiandusest. Päriselt. Päris cool oli. Kuni ülevalt korruselt jookseb Grethe: mis sa oled kaua siin olnud või? Tuli välja, et ta vaatas oma toas kodus ja võõrsili, mitte et maganud. Kiiremad kuid väga selged juhised toidumaterjali kohta ja läinud nad olidki. Tsillisime natukene niisama, kuni juba esimene autotäis kohale jõudis. Ulla, Keidu, Kadri, Kelly ja Eleri. Kelly hakkas mind kohe ahistama, tegelt oli päris naljakas. No ikka väga. Lõpuks jõudis kohale ka Elina ja Madis. Ja nii me seal olime. Kiiremad söögid, esimesed joogid. Välja võeti lauamängud...ja nii me siis saimegi kinnitust, kui tumbad me ikka oleme. Olin paarid Kelly ja Keiduga, vastased olid Eleri-Kadri-Ulla ja Madis-Elina-Grethe. Tabasalu tegi tulle alla, see oli kergelt masendav. Küsid enda arust eriti keerulise küsimuse, pikemalt mõtlemata tulistab Madis õige vastuse. Nagu...whaaaaat!? Siis küsitake meie, kummipeade, käest midagi, noo see on lihtne, kamoon ja mida meie teeme? No ma pakun selle sa selle, kivi-paber-käärid. Asi läks keerulisemaks siis, kui alla oli kallatud vähe rohkem jooke ja lauale pandi Alias. Kiirelt seletama sõnu ja samal ajal mõtlema? Ei tule vist välja väga. Aga nalja sai ikka. Mingi hetk pakkisid tsikid ennast autosse ja tegid minekut. Ja sinna me jäime. Rääkisime ülikoolidest ja tegime photoshootingut. Oli aeg minna magama. No enne mingi hetk rääkisin Grethega eriti pikalt igast asjadest, eile selgus et ta ei mäleta seda. Oh üllatust. Põhiline on see, kui kaunilt algas Grethe elus uus aasta. Vetsupotiga armatsedes. Vaesekene oksendas terve päeva. Elasime seal tema vanemate toas koopas, pimeduses. Mul polnud õnneks mitte midagi viga. Aga rollid on vahetunud, sellest edaspidi. Mingi hetk oli koputus uksele, Margit. Andis kinig, soovis meie särvale ja värskele sünnipäevalapsele õnne, sain temaga linna, pm ukseette ja koju.
Kodus anti mulle pinotexi tünn, pintsel ja kindad. Värvisin seina ära, sauna ja kuuri. Päris väsitav oli see, aga nüüd näeb maja vähemalt maja moodi välja. Kahjuks ei öelnud keegi mulle, et pinotex ei taha nahapealt maha tulla, vastasel juhul ma poleks oma nägu ja küünarvarsi sellega täis pritsinud. Tänaseks päevaks on see õnneks maha kulunud. Aga jah, selline tore nädalavahetus siis.
0 comments:
Postita kommentaar