On 17 aprilli viimane kolmveerand tiksumas ja ma olen kodus. Miski on nagu valesti? Jah. Ma peaks praegu olema oma lemmiklinnas Oxfordis ja vaatama sajandat korda kõiki asju läbi, mida ma Primarkist kohale vedanud olen ja mõtlema, mida homme veel osta. Miks ma seda ei tee? Sest ma pole seal. Miks ma seal pole? Sest Isladi vulkaan mõtles, et hakkab humoristiks ja keerab poole Euroopa lennuliinidest perse, sellega et purksab ja saadab oma tuhapilve taevasse trippima, mis paraku kahjustab lennukimootoreid ja suurendab tõenäosust alla kukkuda. Järelikult olen ma kodus, teki all, vaatan poole silmaga mingit lolli filmi ja ootan, et abikaasa kargu alla ajaks ja MSNi tuleks. Aa, et mis edasi saab siis sellest Inglismaale minekust? No selle lükkame edasi augusti lõppu. Jah, piletid ostetakse tagasi. Hotellide osas läks küll kahjum ja rongipileti. Aga no mis sa teed, kui selline humorist nagu Eyjafjallajokulli vulkaan Islandil. Nah, mis nimi see üldse on? Nagu purjus pärdik oleks klaviatuurile kallale läinud. Bahh. Aga enne abikaasast rääkides. Noh, tal on jah hea meel, et ma ei läinud, kellele veel ta oma onamuresid kurdaks, möliseks ja vinguks? Ma armastan oma rolli meie suhtes, jah, haha. Tegelt on kõik suurepärane ja parem veel. Kevad on südames? Jah, koos Joosepiga. Uskunatu, aga arvestades eileöiseid sündmusi, kus oli ka Jai Ho on mul jumala suva. See näitab, et miski on nagu teistmoodi. Kamoon. Jai Ho. Aga no sellest järgmises postis.
Homme ajan ennast jälle Nisusse. Sinna on viimasel ajal kuidagi palju sattunud. Aga mis sa teed. Kvaliteetaeg.
0 comments:
Postita kommentaar