4 + 2

Ma olen lihtsalt nii lohh eit, et ma pole sittagi kirjutanud sellest vapustavast nädalast, mille kokkuvõtvaks nimeks võiks panna, et elan autos ja väga ei söö. Tahaks küll originaalne olla ja alustada kirjutamist eile õhtust ehk siis laupäevast aga ei. Nii. Kätte jõudis kauaoodatud esmaspäev, kui me Eleriga pidime minema Sandri sünnipäeva pidustustele Kuutsekale. Mul oli üsna suva sellest, aga vaene Ülo oli närvivapustuse äärel ja veel hommikul lubas ennast täis lasta, kui see telefon lauapeal helisema hakkab ja Sander teatab, et on maja ees. Aga Ülo pole väga lubadustepidaja mutt, hoolimata et telefon 1,5min pärast helisema hakkas jäid ta pükod kuivaks. Sad. Kell oli 7 ja natukene peale, pakkisime ennast siis Sandri auto tahanurka kinni ja ootasime pingsalt ülejäänud reisikaaslaste peale pakkimist. Tund aega hiljem, kui kõik olid olemas hakkasime siis Kuutseka poole minema. Ei kulunud palju aega, kui poisid oma esimesed õlled lahti tegid ja neid usinasti tarbima hakkasid. Normal. Ei saaks öelda, et alguses oleks väga hõumi olla olnud. Eleri ja Käksi omavahelised suhted on nagu on, Sander oli kuskil eesotsas, vahepeale jäi veel Mihkel. No dziiz. Mida vi**u oleks me teinud sellel reisil ilma meie kalli silmarõõmuta, uue silmarõõmuta. Lisaks võiks siinkohal ka jumala teemast mööda panna ja öelda, et me polnud Eleriga midagi söönud. Meie kindel plaan kohe kell 7 siidrid avada ja närv maha juua feilis, peamiselt sellepärast et me avastasime, et sõber siidri kangus on 6,0 ja peale on punasega kirjutatud "strong". Kuid see kõik ei takistanud meil siiski kell kolm päeval olla täiesti täis. Kahekesi. Kuutsekal. Majas. Noh, peale väikest peatust Tartus ja piccipauce me siis maandusime seal lõpuks. Poisid läksid mäele ära kohe. Noh peale Sandri, kes endale kaks õlut sisse kallas ja selle tagajärjel oli üsnagi purjalik. Aga no ega me Eleriga ise targemad polnud. Poisid olid ära, me rüüpasime seal oma jooki, tsekkisime muusikat (muide, autos oli ikka ilgelt hea muss!!!). Üks hetk hakkasime mõlemad täiega naerma, sest avastasime, et silmas säravad, kõik toimub kuidagi slowmotioni peal no ja silmavaade on ka nagu on. Kui poisid tagasi tulid küsisid ka, et mis sa oled täis vä. Ma loomulikult ütlesin, et pole. Ega no kui poisid sõid, ega me siis ju ei sööönud. Niisama passisime seal kõrval, kuid nii kui nad olid ukse enda seljatagant kinni löönud, siis sööstsime peaees külmkapi poole, laksisime hullu kuhja toitu taldrikule ja sõime. Jumalik tunne, vb viga. Sest kui õhtul hakkas õige pidu peale, siis ei hakanud need tavalised ega strong pähe. Õige pidu tähendas seda, et ajasime iba, lolli juttu, poisid tegid pilte, naersime. Ahjaa. Kuidas ma sain unustada. Mihkel kukkus jää peal ja vigastas hüppeliigese räiiigelt ära. Mul oli nii kahju temast. Mmmh. Aga noh pidu siis. Et poisid läksid sauna mingi hetk. Me passisime niisama teleat. Üks hetk löödi saunaruumi uks lahti ja neli kutti (jah, meid oli kaks ja neli poissi) kõndisid käed noxide ees õue, viimasena hüppas ühe jalapeal järgi Mihkel. Ma ei saa siiani aru, miks nad sinna välja läksid, nad kordasid seda protsessi veelkord, aga no ju tundus sellel hetkel hea mõte. Ma uskusin, et meie reaktsioon on teistsugune, aga ei, meil puudus emotsioon. Peale selle, et...Eleri, sa pead tunnistama, et Käksil on ilus perse! Hahahaha. Mida iganes. No nad tulid siis saunast tagasi, Sander ja Mihkel läksid väga lamp teema peale vaidlema. Või noh Sander läks natsa närvi, shiit man, võta rahulikumalt. Aga no lõpuks oli nii, et ülesse olime jäänud mina, Sander ja Mihkel, vaatasime "Tõehetke" ja arutasime globaalseid probleeme, näiteks miks inimesest saab gei. Ei no väga vahva. Hommikul ajasime kargu alla mingi hetk, teatati, et me peame siiski kell 12 olema läinud majast. Kolisime asjad kokku ja põrdandad puhtsaks ja siis läksime trahterisse tsillima. Nalja sai seal väga palju. Mingi hetk hakkas mul ka väga sitt, need kaks õlut, mis öösel poistega koos olles jõin polnud tark idee. Ma olen seda varem ka teinud, aga ma ei õpi, milleks. Nägime trahteris sõber Priidikut ja Juss poissi. Põhiline oli see, kuidas me Eleriga FBsse koguaeg üles laksisime oma nalju, mis suht kindlalt ainult meid naerma ajasid. Lõpuks hakkasime tagasi Tallinna poole tulema. Järjekordsed 5h autos. Teised magasid, ma lugesin ja niisama panin tuima. Tavaline. Ma ei viitsi siin detailidesse laskuda nende naljadega mis seal sai jne, aega on ka nii palju möödas, et mu mõistus ei võta. Eleri tegi meeste-bloggisse pikema sissekande, kes saab loeb sealt, haha. Ehk siis Grethe, haha.