kogenud.

Täna oli taaskord see saatuslik päev, kui minult tõmmati ära viimane tarkus, neljas. Peaks siinkohal kohe ära mainina, et mul on süda täiesti paha. Miks? Sellest edaspidi pikemalt. Lisaks hoian ma teist päeva järjest Joosepit (mähkmetes), eile 10h, täna õnneks vähem. On reede, mis toob kaasa endaga peo ja möllu. Aga hambaarst siis. Käisin seal. Suht jäle oli. Võimalik, et ma olen lihtsalt ära unustanud selle võrratu mälestuse, mis tunded mind valdavad, kui arst mingite terariistadega mu suule läheneb. Ka seekord pidi tegema kaks süsti, ega minusugusele vaalale see üks ei tee midagi, nagu tilk ookeanile, haha. Aga no ta ragistas välja mul selle, õde kõrval jälle rääkis, küll mul on ikka ilusad tarkusehambad ja üldse ilusa kujuga hambad. Tänan tänan. Kui hammas eemaldatud ja tükk mingit riiet lõustade vahele topitud andis ta mulle lisaks kõigele kaasa veel ühe selle lapikese, et ma saaks ära vahetada, kui oma sihtkohta jõuan. Nüüd on siis olukord selline, et vahetasin selle jäleduse ära, panin uue. Aga uue võtsin ka ära, sest ma ei saa nii olla, pealegi on sellel pealtnäha tavalisel marlitükikesel mingi räme keemia maitse. Võimalik, et see on tegelikult tingitud minu suus valistevast keemilisest olukorrast. Kõlab kenasti, jah. Lisaks on see lapike täiesti läbi ligunenud ja kui ma oma kaunid hambakesed vähe tugevamini kokku surun, mitte meelega, siis kogu see staff mis on sinna imbunud, väjub. Tänu sellele kõigele on mul süda lihtsalt väga paha. No ajugeenius nagu ma olen, ei söönud enne arsti, mis tähendab, et ma konkreetselt värisen ühe keha. Vibreeriv vaal, kuskilt on see nimi ka varem läbi käinud, hmm.

Paistab et eile tüdrukutega arutaud idee tuleb täna õhtul käiku lasta. Padrun suhu lükata ja asi vsjo. Kellel meeles mu ühe eelmise hamba tõmbamine oskab arvata, mis olukord valitseb. Jah, ilaülevool on metsik, see kõik on segunenud verega. Andke kaussi. Kardan, et õhtul läheb keeruliseks, kui ma peale teatud konditsiooni saavutamist kaasmaalastele seletama hakkama, miks nöör mul suurnurgast välja ripub ja...mis nöör? Lisaks kõigele on minust kaine peaga juba raske aru saada. Aga õhtul ootab siis kõigepealt ees kalli isakese sünnipäev, kus näen ära kõik oma lemmikud ja superlemmikud, kui ma seal ennast olen vastavasse meeleollu viinud teatud vedelikke tarbides peaks mõtlema, kuidas ma sealt pääsen, sest linnas ootab kari tsikke ja koht nimega "Korter". Peaks tervise kellelegi hoiule andma. Mälu pärast pole vaja muret tunda, sest pähe kinnitame kiivi koos kaameraga, haha.

Viimased kaks päeva on Joosepil (mähkmetes) teemaks olnud Teletupsud. Ma hakkasin mõtlema, et on ikka varjatud mõjutusega saade mõeldud. Algatuseks on see esimene vend kas transa või homo. Suur ja lilla, pealtnäha nagu mees, seda seni kuni ta ilmub kaadrisse oma lateksist punase käekotiga või balleriini seelikuga. Niiet kellega on siis tegu, krt ma ei saa aru? Teiseks, see teine vend, roheline, see on ju puhta afro-ameeriklane. Ilmselgelt palju tumedamat tooni "nahk" kui ülejäänud kolmel tüübil. Ma eile arutasin seda kõike väga pikalt ja põhjalikult ka pere teie lapse Liisaga, kes naeris pisarateni. Ma ei saa aru sellest värgist. Miks inimesed naeravad, kui ma olen vihane või räägin tõsimeeli midagi? Tänan tõesti, jah jah. Aga need Teletupsud on ühed kahtlased vägid, seda ma räägin.

Aa. Kiirelt siis sellest ka, et eile kui koju jõudsin jooksis mulle uksepeale vastu kallis Salme, kes ropendas ja raputas mind. Noh reaalselt ei raputanud, arvestame siinkohal fakti, et tegemist on siiski ligi 90a vanaprouaga, eile sai ka taaskord kinnitust, et üsna seniilne teine. Nimelt olla koer seina augu näirinud. Kui ta selle lause mulle ütles, oli kerge MV moment. Siis näitas Tiina köögiseinas olevat auku, et koer on teinud. Ma ei tahtnud küll vanaproua fantaasiat ümber lükata, kuid see auk on seal olnud ligi kuu aega ja seda ei saaks koer nägida, sest....see on perfektne nelinurk. Bruno võib olla tark (seda siiski vaid valitud hetkedel, kui mängu on kaasatud ka toit), kuid sellist auku ei suudaks tekitada isegi tark politseikoer Rex. Teiseks oli siis teema, et ma alumise korruse radikad sisse lülitaks, et muidu külmuvad lõhki. No jah, sul on õigus, see oht on väga reaalne...KUI VÄLJAS ON OLNUD NÄDAL AEGA JÄRJEST -20KRAADI!!!! Mitte päeval plussis ja siis öösel väike miinus. Nimelt lubati ööseks koguni miinus 7 kraadi. Ega me jah elame ju puukuuris, kus puudub soojenuds ja seinad. Ega sealt kukkus veel paar pärlit, pole midagi. Lõpptulemus oli sellele nn insidendile väga kasulik. Ma võtsin labida ja hakkasin lihtsalt jääd purustama. Jääpurustaja-vaal. Fakkjee, ma olen mitmel alal andekas. See meeter korda meeter jääKAMAKAS, mis katuselt alla sadas, selle kätte võtmine ja minema tassimine ei osutunud eriliseks probleemiks. Kui välja jätta hommik, kui mu selg oli täiesti lukus jälle, shit happens. Ema ütles sellepeale, et Salme peaks mind tihedamini närvi ajama ja et miks ma siis nii ei reageeri, kui tema mind närvi ajaks. Miks siis? Sest sellisel juhul oleks ma jää ära lõhkunud juba distantsil Tallinn-Valga. Noh kui juba nii perse kukkunud õhtu oli, mis seal siis muud ikka, kui ikka uhkelt lõpuni. Kallis sõber N. Mets hakkas taaskord ajudega nõkanõka tegema ja täna oli projekti aruande paranduste tähtaeg. Kohutavalt keeruline on jääda viisakaks, parandada vigu, välja mõelda jura, kui endal kõrvadest juba tossu välja tuleb. Loodame, et seekord jääb meile 140cm bestikas rahule. Vastasel juhul..Tartusse tahad lennata? Naine, sa ei tea mis spordialaga ma olen tegelenud, hahaha.