Hommik. Kool. Kokkuleppe järgi kella 13ks Nisusse. Mul on hea meel, et mingi hetk mööda Viru keskuse avarusi jõlkudes ei löönud järjekordne kramp kõhtu ja süda ei hakanud kurgus peksma. Aitäh, et sa ikka mainisid, et ema kodus on. Uued tutvused? Iga kell. Kui ma olen linnas, ära joonud teatud hulga alkoholi. Muidu? Okei, jään ellu, väike närveldamine teebki elu huvitavaks, aga selline pummeldamine mu seedekulglas pole väga huvitav. Ok, terminali ja bussi peale. Oh, Joh, kuula kui hea muusika. Nah, ei huvita. Hinga, sisse-välja. Uksenumber? Kolm, on meeles. Nisu peatus, jehu. Nüüd juba suva. Uksest sisse, tuttav lõust. Kõik ok. Täitsa hea. Ja tranformeerume nüüd viisakasse seisundisse: "tereee...". Vastuseks tuli eriti energiast pakatav "tsau". Oeh, kõik on cool. Õige ka, Anniki ju ka rääkis. Jaa, tere tuttav tuba, aken ja voodi. Mmmhm. Let the show begin. Film peale, külili (tegelt selili) pikali. Elu on ilus. Film? Algus oli sürr, keskelt oli sürr, lõpus oli sürr. Tegelt oli hea. Lihtsalt on raske keskenduda, kui keegi aegajalt kaela lakub või niisama armas on. Harjumatu aga harjumist väärt. Film läbi. Kõne Rivolt, et ta on maja ees. Kas see oli nagu hoiatav kõne? Võimalik. Arvatavasti jah. Lindistamine oli paras komöödiaklubi. Olen nüüd ka nii pro muusika/getomutt, et tean kuidas kogu see värk välja näeb. Mmmmhm. Rivo tegi märkuse, et Joosep ei keskendu talle üldse. Miks küll? Võibolla sellepärast, et kui ta parajasti nägupidi mu rindadesse ei sukeldunud, toimus midagi muud. Ei, te ei saa endiselt mulle üheksa kuu pärast tulla sünnitusmajja roosasid/sinised õhupalle tooma. Õigemini, ei saa te mulle kunagi õhupalle tuua. Aga Rivo läks ära, vahepeal tuli sõbranna ämm koju jälle, haha. Söötis meil kõhud täis. Ma pean kahte Joosepit toitma. Mis mõttes nagu. Jumalale tänu, et vähemalt üks on mähkmeeast välja kasvanud. Lükkasime järgmise filmi peale. Ilmselge vihje, et ma olen kõige igavam tsikk maamunal. Joosep tegi uinakut. Eks jah, lapsepõlv tuli meelde, hea tissipeal magada ju. Pervert. Kell oli 20 ja 17min kui ma sealt minema sain. Kui olin jõudnud Telliskivi peatusesse mõtlesin juba tagasi minna. Harjusin ära sellega vist. Shiiit. Nii ei lähe. Tehke nips, ma ärkan üles.
30. märts 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

0 comments:
Postita kommentaar