vötame mönuga.

Muud pole enivei teha. Kirjutaks siia siis lisa, toidet, muidu vaeseke sureb üldse nälga ära. Mis muu saakski teemaks olla, kui nädalavahetus...no või siis täpsemalt reede. Laps ära hoitud, ajasin kärmelt oma perse koju ja hakkasin ennast korda tegema. No valetan. Ma passisin tühja niikaua, kuni mul oli tund aega. Sandriga sai juba varem kokku lepitud, et ta viskab mind isa sünnale ära. Suurepärane üllatus oli see ka, kui ma avastsin, et mu üks lääts on taaskord ribadeks. Oh õnne! Pidin siis prillid panema. Kuigi mulle ei meeldi prillidega pidu panna, wonder why. Rahhi kaob niigi, pole vaja, et uute prillide hind veel lisanduks. Aga nii. Sander tuli järgi, lõi GPSi otsingusse Oru põik, mida polnud olemas. Kahju küll. No mõlemad olid enne vähemalt kaardilt uurinud, kus see umbes asub. Sõitsime ja sõitsime ja sõitsime. Lõpuks olime kuskil Harku taga, täielikus perses, GPSi pealt näitas, et me sõidame tühermaal. Naiss. Sander, mina, tühermaa - okou, haha. Peale kõnet isale sain täpsemad juhised ja selgus, et oleme täiesti õiges suunas. Lõpuks jõudsin kohale, kallis rase sugulane oma ema (minu tädi) ja vanaemaga (minu vanaema ka) olid täpselt samal ajal saabunud. Isale polnud muud kinkida, kui lill ja moe pärast pakk Rafaellot, millest muideks pooled sõin ise peokäigus ära, haha. No isa pani kohe kisama, et küll mina olen ikka ilus ja alla võtnud. Jajah. Tänan, siin on su lilled, palju õnne juubeliks! Minu päästekell oli kellegi inimese suust kõlanud lause, et Kollad tulevad ka! Ma ei mäleta, kes see oli, aga sellel hetkel olid need sõnad nagu hea muusika, mis hea tunde tekitab, kui mu kuulmeteedesse siseneb. Ei läinud kaua mööda, kui need mehekesed ka kohale jõudsid. Andke andeks mulle minu patud, aga Eleri, nah, võta ära see Siim, no päriselt! Ja ma tean, et ma pole ainuke, kes seda meelt on, haha. Aga no. Edasi. Võtsime siis kohad sisse, pressisin ennast vendade vahele, sest mõte istumisest mingi paksu ja purjus soomlase kõrval ei tundunud väga ahvatlev idee. Kohe panid mu naissuguvõsa erinevad osapooled kisama, et noh poisid minge istuge sinnapoole, et seal nii palju tüdrukuid. Paari kiire ja konkreetse lausega matsin nende mitte nii hea mõtte maha. Ja ega poisid ka seda meelt polnud, nimetasid end minu turvameesteks. Palju ei läinud aega, kui sõber lauduril pead maha võeti ja tema hurmava kujuga pudeli sisu tarbima hakati. Ma teadsin kohe, et see pole hea idee. Alutsades sellest, et ma olin piiratud saarlastega, kellega koos ei anna mingi nipiga kaine olla, teiseks...laudur? No more words needed. Õnnitluspitsid ilusate sõnade saatel kurku kallatud, mingit toidu moodi asja ka sisse söödetud ja tundus, et kogu see kokkusaamine polegi väga jube, kui ma liialt ei keskendu kus ja miks ma olen. Pealegi, pole midagi öelda, see jutt mida need kutid räägivad, oi ei. Ütleme nii, et kurb pole. Mingi hetk läksid kutid sauna, mul oli igav, mõtlesin et mängin siis kah head last/lapselast/onutütart/vennalast. Mõnikord hakkab endal ka halb, kui silmakirjalik ma suudan olla, aga kes siis ei tahaks nende ees ennast heast valgusest näidata? Maha tallata nende üleshaibitud arvamused sellest, kui suurepärane nende elu on. My ass, indeed. Edasi minnes. Päeva küsimus: mis juhtub inimesega, kes on joonud ja saunast tagasi tuleb? Õige! On umbes 5x rohkem täis kui enne. Ja no ma ei saanud ka midagi parata, et ma ei suuda nüüd üleliia kaine ka olla selles seltskonnas, mis tähendas, et ma rüüstasin siidrikasti. Mis omakorda tähendas, et lõpuks kui poisid saunast tulid, oli kõigi meeleolu...õnnelik. Mis muutus üsna kiirelt vastupidiseks. Ma ei saa aru. Martin eksole. Krdi 5 suve olen teda Saaremaal taga ajanud nagu hullumeelne, see ei saa midagi aru. Ja nüüd siis läheb tal saunas ajust jupp puudu ja hakkab mind ahistama. Kamoon mees, su praam on lännu, eksole, haha. Samas nüüd ma saan ka aru, miks ta alles nüüd siis sellele reageeris, no lisaks sellele, et tema puhul on tegemist lihtsalt ääretult pikkade juhtmetega. Ta on ju nüüd pealinna miis! Rääkis ju teine, kuidas klubis naisi sebimas käib. Aga no see klubi oli a'la Panoraam. Ega seal jah muid võtteid vist kasutada e anna ja noh, me kõik teame mis tüüpi rahvas seal käib. Siinkohal saadaksin oma kohutavalt külmad ja kalgid tervitused Kuusemutile. Aga no kella 00 ajal ütles Rigo, et hakkab nüüd linna minema, eks mul ei jäänud muud üle, kui need Kollad sinna jätta, kellest kõige vanem oli juba Margaritale käe ümber pannud. Aga noh, Rigo pani mind Vabakal maha, pidin tsikkidega kokku saama Viru ringi juures. No dziiz. Kas ma tahan sellest tripist sinna kirjutada? Ei, vist mitte. Kohe kindlasti mitte. Pole paljust kirjutada ka nagu, haha. Aga noh, saime kokku, kohutava ja kisa saatel (meid oli kolm) liikusime Silja juurde, kus ma Eleriga maas magasin 20min, reaalset und ja siis tellisin takso ja tulin koju. Ei taha korrata seda. Ei.