ma pole purjus!

Ei no kui mu blogi oleks modell, siis ta oleks size 00, sest ma ei anna talle ikka ei mingit toidet. Aga no eilse lihtsalt peab kirja panema. Miks on alati nii, et kui "täna tuleb vaikne õhtu", siis on see kõike muud kui vaikne? Asi sai alguse nii, et reedel peale seda kui Siljaga korra kokku sain ja enne seda, kui G'ga kinno läksin käisin Joosepi juures (mähkmeteta, loodetavasti..arvatavasti), kus mind taaskord räpilainele viidi. Pole see minu elu ka ikka kerge, haha. Solarises olin ma taaskord 2mm kaugusel, et mitte ära minestada. See juhtub alati, kui Jai Ho vastu tuleb. Njaaa. Väike jook ja Silja juurde, kus õed oma persed juba sisse sättinud olid, Ulla ka. Enne kino informeetiti mind Eleri poolt väga pidulikult, et Pärnu Kristjan tuleb ka. Bah. Sättisime G'ga oma persed ka diivanile, tuli siis härra Kristjan ka. Ei no andke mõistust talle! Üks hetk läks varjatud telefonimäng omavahel lahti, et linna minek ja raputame ta maha. Vaseke ikka nii üritas kõiki ükshaaval endale kluppi kutsuda, Kelly oli lemmik. Peale piisavat hunnikut pilte, jooki, muusikat ja seda, kui härra oli üksi lahkunud, ajasime ka persed linna, niisama tsekkima, mis värk on, jou jou. Aa. Muide, ma valdan vabalt gängstade keelt. Varem teadsime juba, et Hundädä peab ka sünnipäeva. Polnud plaan sinna minna. No samas oli ka plaan rahulikuks õhtuks. Hakksime siis kõik karjakesi minema, Siljake juba parajalt küpse omadega. Ühes kohas oli üüratu suur ja üsnagi sügav lomp. Kellyke tegi nalja meile. Kinomutt. Ma läksin ise kõige kiiremini teiseltpool lompi, Kelly teatas uhkelt, et ega tema mingi Spiderman pole ja hakkas teiseltpool minema, kus oli jää. Järgmine hetk oli Kelly oma täispikkukses lombis külili, sõrmeotstest kuni varvasteni vee sees pikali. Ja mida tegi see noor neid? Selle asemel, et ennast võimalikult kiirelt sealt välja ajada, hakkas ta külili olles lombis karjuma: "ma pole purjus!! libe oli!" Ulla oli selle hetke ema Theresa, jooksis sinna ja käskis neiul ennast viimaks lobmist ehk välja ajada. Ega see lihtne polnud, Kelly käes oli 2L pudelis viinakoks, mis kusjuures jäi täiesti püsti, kaotamata piiskagi enda sisust. Suva, murrame krdi kaela kukkudes, aga peaasi, et viin ümber ei läheks! Selline ongi õige suhtumine! Kelly ja Silja läksid siis tagasi Silja juurde kuivasid riideid tooma. Me panime Nooruse poole ajama, kus pidi olema Kadri-Ann ja ülejäänud sõbrad pilpapeded. Jõudsime sinna, läbi selle kogu ku*e ja pa*a, keda polnud oli pilpapeded ja Kadri-Ann. Rääkisin paar viisakussõna Tiinaga ja siis hakkasime Protesti poole tagasi liikuma, teepeal telefonis andes purjus Siljale käsu Protestist edasi mitte liikuda. Jõudsime sinna, tsättisime ja saime juba kohe kaks uut sõpra. Läksime siis lõpuks sisse, õed olid juba seda teinud. Hundädä kohe: "johannna! mu kallikesed! mu tibukesed!" jne. Noh see sama vana jura. Ega mul muud üle ei jäänud kui lihtsalt paukusin, haha. Ei no väga tore oli. Kuidas tema ikka ja jälle vandus meile elulõpuni armastust ja sõprust jne. Mul oli kohe jälle midagi öelda. Päris pikad dialoogid tulid. Tore on ka see, et igakord kui jook on sees, siis on kõik bestikad ju. Rahva vahelt tuli väike Jussike: "johannnna! embame ka!", see oli päris naljakas, sest ega no kaine peaga või niisama on selline väga väga smalltalk: "tsau!", "tsau!". Kõik oli korralikult kohal, no juuvist peale Jai Ho, mis on ka üsnagi hea siiski. Rääkisime Hans-Krisitianiga, aa, temaga paukusin ka, haha. Jaksu mul ikka on. Aga no Eleril oli puhta pidupäev ju, haha. Lauri oli jälle platsis. Sai oma raudadest lahti ja hakkas mõnusalt Eleri suruma, kuidas ta ju ikka mäletab seda eelmise aasta Sessioni pidu jnejnejne. Me hakkasime teda kohe kevadekuulutajaks kutsuma, täpsemalt leevikeseks. Kuigi reaalselt on vist nii, et leevike on terve talve siin, suva. Väga kurg ta ka pole, kui siis selline, kes on lennates väikese valearvestuse teinud ja nokaga vastu puud lennanud, mis selle tagajärjel on kergelt viltune. Üks hetk pandi tuled põlema, sisse lendas kiirabi, ah keegi oli pudeliga vist vastu pead saanud. Poohui, pange tuled kutsu ja pidu edasi! Üks hetk hakkas krdi head mussi tulema, vana eesti klassika, selline jaanipäeva mäluspeaga muusika. Hea. Kapa tuigerdas ka ringi seal, rääkis meile, kuidas ta oma säärt ja kubet vahatas. See oli päris naljakas. Ootoot, mis see retsept oligi. Eem: klaas suhkurt, pool klaasi mett, mikrokasse ja pärst paar tilka sidrunit ja palju edu! Aga noh tulemus oli sile. No ta näitas säärt, mitte seda...teist kohta. Niisama jaurasime seal ringi. Pool neli võtsime otsuse vastu, et Hessi ja siis koju. Hea oli magama minna, kui sitt olla polnud. Vähemalt senikaua, kuni Silja otsustas, et topib ikka näpud kurku. Milline kaunis heli, mille taustal uinuda. Tuli välja ja teatas, et Hess oli täielik raha raiskamine, oleks võinud pm uuesti läbi mäluda selle toidu. Ei no väga meeldiv tõesti.